"Tuleb valmis olla selleks, et lendamine ei pruugi olla sama kogemus, kui see oli pandeemia ajal. Ärgem unustagem fakti, et mitu aastat on lendamine olnud selles mõttes mugav, et kuskil lennujaamades ei ole olnud suuri pudelikaelu ja lennud ei ole hilinenud," rääkis Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Hololei neljapäeval ERR-ile.

Hololei sõnul on Euroopas puhkusteperiood alles algamas ning juuli-august on reisimises kaks kõige tihedamat kuud. "Tipphetked on veel tulemas, täna on meil päevas keskmiselt kuskil 30 600 lendu, see arv peaks vaikselt kasvama kogu suve läbi ja on selge, et see omakorda mõjutab ka kogu lendamistsüklit," ütles ta.

"Võib arvata, et ega mingit kvalitatiivset hüpet ei tule. Olen seda ise ka korduvalt öelnud, et ei ole mõtet midagi suhkrusse mässida ja öelda, et homsest või kahe nädala pärast läheb kõik ilusamaks," lisas ta.  

Hololei sõnul tekitavad probleeme nii see, et lennufirmad jätavad lende ära, kuna ei suuda neid teenindada, põhjustades sellega doominoefekti, aga ka lennujaamad, mis ei suuda järsult kasvanud reisijate hulka piisavalt kiiresti läbi lasta.

"Aga lisaks kõigele on veel lennujuhtimisega seonduvad probleemid, mis omakorda toovad täiendavaid hilinemisi ja omakorda võimendavad seda doominoefekti. Ja loomulikult siis streigid, mis on praegu väga akuutsed ja samuti erinevates Euroopa paikades. See võib olla seotud nii lennujuhtide, lennupersonali, turvapersonali kui ka pagasikäitlejatega ja need omakorda samuti võimendavad kogu seda probleemide pundart," rääkis Hololei.

"Nii et kokkuvõttes võib öelda, et see on perfektne torm. Aga kahjuks selle tormi keskmes on just nimelt reisija, kes on mitu aastat oodanud, et ta lõpuks saab reisida ja keda tõepoolest ei huvita see, milline on lennundussektori valmisolek, teda huvitab, et saaks võimalikult mugavalt punktist A punkti B ja ei peaks selleks kulutama liiga palju lisatunde ja võiks olla kindel, et kui ta reisib pagasiga, tuleb ka pagas temaga kaasa," lisas ta.

Peadirektori sõnul on enim probleeme suurtes sõlmlennujaamades, kust on palju töötajaid pandeemia ajal lahkunud ja samas on nüüd seal väga kiiresti kasvanud lendude arv.

Kõige drastilisem on olukord Hololei hinnangul Amsterdami Schipholi lennujaamas, Dublinis ja ka Frankfurdis. Paremas olukorras on tema sõnul aga Helsingi, Rooma Fiumicino ja Madridi Barajase lennujaam.

Samas rõhutas Hololei, et probleeme ei ole ainult Euroopa lennunduses, vaid tegemist on laiema murega: "Ma võõrustasin siin just oma kolleege Austraaliast, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest ja neil kõigil on probleemid." Austraalia Sydney lennujaamas on puudu viis tuhat töötajat, USA-s on suur probleem seoses lennujuhtidega ning ka piloote ei ole piisavalt, selgitas Hololei.

Küsimusele, mida Euroopa Komisjon siinsete probleemide lahendamiseks teha saab, tõdes Hololei, et kuna lennujaamade ja lennufirmade puhul on tegemist eraõiguslike ettevõtetega ning turvaprotseduurid on suuresti riikide pädevuses, jääb EL-i rolliks peamiselt infovahetus.

"Mina usun turumajandusse ja eraettevõtlusse – see ei ole Nõukogude Liit, kus kuskilt tuleb poliitbüroo, kes annab käske ja ütleb, et tuleb teha nii ja tuleb teha naa. Lennuettevõtete ja lennujaamade puhul on tegemist eraettevõtetega ja loomulikult peavad nad oma otsuseid tegema sellest lähtuvalt. Meie saame ainult neile seda raamistikku pakkuda," rääkis Hololei.

Küll on Euroopa Komisjon kaasa aidanud Euroopa lennujuhtimisteenistuste katusorganisatsiooni EUROCONTROL kaudu navigatsiooni sujuvamaks muutmisele Euroopas, rõhutas ta.

"Teine asi on see, et meid peetakse nii lennuettevõtete, lennujaamade ja paljude teiste puhul nii-öelda ausaks vahendajaks ja heaks partneriks ja seetõttu, kui me nad omavahel kokku kutsume ja üritame koos lahendusi leida, siis nad tulevad. Seda rolli, mida me sel juhul mängime, seda aktsepteeritakse," märkis Hololei.

"Aga lõplikud otsused tuleb ikkagi teha kohapeal ja see sõltub väga paljuski ka sellest, kuidas liikmesriigid ise käituvad. Kui näiteks ikkagi turvakontroll lennujaama töötajatele võtab aega neliteist nädalat, no siis ei saa mitte midagi teha Euroopa tasemel, sest see on rahvuslik protseduur ja loomulikult sellesse ei saa kuskil Euroopa tasemel sekkuda," tõdes ta. "Me saame survet avaldada, me saame vaadata, kas on mingisugust regulatsiooni, mida on vaja ajutiselt paindlikumaks muuta, me oleme kõiki neid samme astunud," lisas ta.

"Aga see, kuidas lennuettevõtted oma graafikud planeerivad ja lennujaamad oma tööd korraldavad, see on ikkagi eraettevõtja tegevus, mitte kuskilt ülevalt alla tulevad käsulauad," ütles Hololei.