Te olete töötanud nii riikliku lennufirma Nordica kui ka Tallinna lennujaama juhatuses. Nii eestlased kui ka lätlased on oma lennufirmat üritanud pidada. Kas selline asi siin meie kandis on üldse võimalik?

Me ju näeme, et ei ole. Äri siin ei ole ja seda paaril põhjusel. Esiteks on siin väga vähe inimesi. Lennukeid täis panna on väga raske. Teiseks on kõik lennufirmad surutud hinnaturule. Kõik võistlevad hinnas, mitte teenustes või ühendustes või muudes heades asjades. Seetõttu ongi see Euroopa Liidu perifeeria nüüd määratud kiratsema.

Kas riigiabi reeglid ei peaks meie kandis olema teistsugused kui mujal Euroopa Liidus? Just seepärast, et olemegi tegelikult ju ääreala, me ei saagi teistmoodi.

Siin kutsun küll üles, et sellega peaks tegelema. Riigiabi reeglid kehtestati juba üle 15 aasta tagasi ja tänaseks on pankrotistunud juba pea 50 ettevõtet. Tõsi küll, kõik mitte nende reeglite pärast.

Nende reeglite eesmärk oli, et ärgem enam toeta ja küll turg ise korrastab. Arvati, et tuleb konsolideerumine läbi ühinemiste ja kohe konsolideerusidki Air France ja KLM.

Edasi tuli pankrottide laine, nii et soovitu, konsolideerumine, tekkis läbi pankrotistumiste ja see jätkub ning see on kurb. Seda enam ära ei paranda. Aga nüüd tuleks see korda teha ja ma imestan, et sellega ei tegeleta.

Me peame iseenda ees seisma?

Ma arvan küll ja kusjuures mitte ainult meie koos lätlastega, vaid ka koos soomlaste ja kõigi teiste väikestega riikidega, kes elavad keskustest kaugel.

Mis te arvate, kas Air Baltic tuleb veel sellest olukorrast välja või on temaga sisuliselt ikkagi lõpp?

Ega ma ju ei tea, ma ei näe sinna sisse. Air Baltic on alati olnud üks must põhjatu auk, aga ma ei tea, kui suur see ja põhjatu see auk täpselt on.

Nad on alati tulnud välja, nad on skeemitamises nii head olnud alati. Air Baltic on teinud seda, millest eestlased on keeldunud - nad on skeemitanud ja küllap nad teevad seda jälle.

Aga kui nad ikkagi panevad pillid kotti, siis kas nende ligi 30 liini võetakse Tallinna lennujaamas üle?

Ei võeta. Mõned liinid võetakse kiiresti, aga mõnda ei võeta üle ka kümne aasta perspektiivis. Lennunduses ei käi need asjad nii kiiresti ja Tallinn ei ole mingisugune tort, mida kõik ihaldaksid, siin elab nii vähe inimesi.

Kui te joonistate ümber Tallinna kahesaja kilomeetri suuruse püüdeala, siis selgub, et püüdealas on Soome laht kõikide kaladega ja pool Eestit. See on väike koht siia ei joosta tormi.

Läti on võtnud päris mitu korda Air Balticust dividende. Ehk peaks tegema nii, et jätaks need dividendid lennujaamale, et nad saaksid siis madalamate tasudega lennufirmadega kokkuleppeid teha?

Madalamad tasud huvitavad ainult odavlennufirmasid. Laias plaanis on lennufirma kuludest 30 protsenti liising, 30 protsenti on kütus, 30 protsenti on töötajate palgad ja nüüd selle ülejäänud kümne protsendi sisse peab kõik muu mahtuma. Kaasa arvatud see pisike lennujaam. Pisike lennujaam võib ennast miinusesse lasta kui tahab, aga atraktiivne on see ainult Ryanairil.