Kolm erakonda teatasid ühiselt, et reedel toimunud läbirääkimiste voorus lepiti lõplikult kokku eestikeelsele haridusele ülemineku, elektriturureformi ja energiatoetuste ning peretoetuste üksikasjad.

Reedeste kokkulepete järel moodustavad kolm erakonda ühise valitsuskoalitsiooni. Teates märgiti, et loodava valitsuskoalitsiooni eesmärk on suurendada Eesti julgeolekut, anda inimestele kindlustunnet üldise hinnatõusuga toimetulemisel ja minna üle eestikeelsele haridusele.

Kokku lepiti, et lastetoetused tõusevad 80 euroni ja lasterikka pere toetus 600 euroni, samuti tõuseb tulumaksuvaba miinimum 654 euroni.

Kallite energiahindade leevendamiseks valmistatakse ette elektriturureform, mis näeb ette võimaluse kütteperioodi vältel osta elektrit börsiväliselt universaalteenusena ning mida kompenseeritakse täiendavalt mahus 50 eurot megavatt-tunni kohta.

Kokkuleppe järgi algab aastal 2024 alushariduses eestikeelsele haridusele üleminek täies mahus ning üldhariduses esimeses ja neljandas klassis. Lisaks suurendatakse juba käesoleval aastal kõrghariduse rahastamist täiendava 10 miljoni euro võrra.

Koalitsioonikõnelused jätkuvad koalitsioonileppe lõppviimistlusega ning erakondade esimehed lepivad lähipäevil kokku ka ministriportfellide jaotuse.

Koalitsioonileppe peavad kinnitama ka kolme erakonna volikogud.

Läänemets: mõned detailid tuleb veel täpsustada

Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets ütles ERR-ile, et kokkuleppele jõuti suuremates teemades, kus olid veel küsimärgid õhus.

"Nendes me oleme kokku leppinud ja nüüd tuleb lepingu teksti veel lihvima hakata ja seal mõned detailid täpsustada," märkis ta.

Eestikeelsele haridusele üleminekul arutati võimalike erandite tegemist. "Selle jaoks moodustatakse riiklike ekspertide komisjon, kes kogu seda protsessi hakkab jälgima. Kui ei ole võimalik nii kiiresti üle minna, siis on võimalik erandite tegemine," ütles Läänemets.

Paljulapseliste perede toetuse kohta märkis Läänemets, et Isamaaga jõuti kompromissile, et toetuseks saab 600 eurot, mitte 700, nagu Isamaa soovis. "Aga (toetuse) indekseerimine on väga suur asi ja sellise inflatsiooni juures indekseerimine neid summasid suurendab oluliselt," ütles ta.

Indekseerimine hakkab toimuma sarnaselt pensionitele, lisas Läänemets.

Nädalavahetusel vaadatakse koalitsioonilepingu tekst üle ja arutatakse ministrikohtade jaotamist. "Vaadata, et kõik asjad ja arusaamised oleks seal kõigi poolt aktsepteeritud. Siis peavad erakondade esimehed veel kohtuma. Ehk rääkima siis, et kuidas valitsuses erinevad vastutusvaldkonnad jaotama hakkavad," lausus Läänemets.

Läänemetsa sõnul tuleb lisaks ministrikohtadele kokku leppida ka riigikogu juhatuse kohad ja Eesti uus esindaja Euroopa kontrollkojas.

Läänemets ütles, et uus valitsus võiks paigas olla järgmise nädala lõpuks.

Seeder: läbirääkimised veel jätkuvad

Ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et kuigi põhiküsimustes jõuti reede õhtul kokkuleppele, siis läbirääkimised veel jätkuvad.

"Me jõudsime kõikides põhiküsimustes ühisosa ja kokkuleppeni. Mis puudutab koalitsioonilepingu sisu, siis see on, ütleme nii, jõudnud lõpuruudustikku ehk finiši eel ja ma arvan küll, et nüüd võib öelda väga suure tõenäosusega, et kolm osapoolt suudavad koalitsioonileppes kokku leppida," lausus Seeder "Aktuaalsele kaamerale".

Seeder ütles ERR-i raadiouudistele, et see, et paljulapseliste perede toetus jäi 600 euro peale, oli kompromiss. "Nagu võib küsida, miks otsustati eestikeelsele haridusele üleminek aastal 2024 mitte aastal 2026 või elektrituru reform just sellisel kujul, universaalteenusena, nagu Isamaa välja pakkus, "märkis ta.

Seedri sõnul ripakile asju läbirääkimistel ei jäänud, sest arutelud olid vaatamata avalikkusele survele kiireks kokkuleppeks põhjalikud. "Ma usun, et see on tasunud ära ja oleme saanud asjadest ühtmoodi aru ja koalitsioonileppe sõnastamiseks kaua aega ei lähe ja üllatusi ei kerki," lausus ta.

Pentus-Rosimannus: eestikeelse hariduse seadus võetakse tänavu vastu

Reformierakondlasest rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul jõuti kokkuleppele, et eestikeelsele haridusele ülemineku seadus võetakse vastu selle aasta jooksul.

"Ettevalmistavad tegevused algavad kohe, sel sügisel. 2024. algab üleminek nii lasteaedades kui koolides. 2030 on haridus Eestis eestikeelne," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Lisaks soovitakse valitsuse reservidest eraldada kõrgharidusele raha, et katta hädavajadused. "Edaspidi peaks kõrgharidusse minev riiklik rahastus suurenema 15 protsenti aastas," märkis Pentus-Rosimannus.  

Sügistalvine energiatoetuste pakett saab sisaldama nii elektri kodutarbijatele universaalteenuse hinnaga (tõenäoliselt 13-15 senti kWh eest) pakutavat paketti, oktoobrist kuni aprillini kaugküttele ja gaasile kehtestatavat hinnalage ja elektrile 50 senti kWh kohta makstavat otsetoetus, täpsustas Pentus-Rosimannus. Toetused rakenduvad automaatselt.

Peretoetuste lõpplahendus sai tema sõnul läbirääkimistel järgmine: esimese ja teise lapse toetus tõuseb 2023. aastal 80 euroni; pikki aastaid 19 eurol püsinud üksikvanema toetus tõuseb samuti 80 euroni; peretoetus tõuseb 3 kuni 6 lapsega peredes 600 euroni ning seitsme ja enama lapsega peredes 800 euroni ning seda hakatakse 2024. aastast alates indekseerima pensioniindeksiga.

Pentus-Rosimannus lisas, et peretoetusest väljakasvamine toimub etapiviisiliselt. "See tähendab, et kui pere kolmest lapsest esimene saab 24-aastaseks, väheneb hüvitis kolmandiku võrra, kui järgmine laps saab 24-aastaseks, väheneb toetus veel kolmandiku võrra ja nii edasi, märkis ta.

Koalitsioonikõnelused algasid 13. juunil ning venisid pea kuu pikkuseks, sest kolm erakond ei leidnud kokkulepet pere- ja lastetoetuste, energiahindade hüvitamise, elektrituru reformi ja eestikeelse hariduse teemal.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles ütles neljapäeval, et tema erakond on teinud koalitsioonikõnelustel juba väga palju kompromisse ega saa rohkem taganeda, kuid Isamaa jäikus ei võimalda ikkagi koalitsioonilepinguni jõuda.

Neljapäeval jõudsid kolm erakonda kokkuleppele, et eestikeelsele haridusele üleminek algab 2024. aastast. Edasi liiguti ka aruteluga elektrituru reformis ja energiatoetuste maksmises.