Koalitsioonikõnelused kestsid seekord varaste hommikutundideni ning muu hulgas pandi paika, et eestikeelsele haridusele üleminek algab 2024. aastast. Sotsiaaldemokraatidele tuli otsus raskelt.

"Sotsiaaldemokraadid on kogu aeg öelnud, et üldhariduses me saame (eestikeelsele haridusele) minna aastal 2026 kõige varem, seda ütlevad spetsialistid. Siis me suudame võib-olla kolme aastaga need õpetajad leida, kes esimeses kuni neljandas klassis hakkavad õpetama," lausus sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas peab peamiseks takistuseks koalitsioonileppe sündimisel peretoetuste arutelu, kus peamine vastuolu on erakond Isamaaga.

"Meil on erinevad arusaamad, mis puudutab peretoetusi, mis on väga helded. Kolme kuni kuue lapsega pered, sealt edasi kuue kuni üheksa lapsega pered – nende toetus juba praegu on Euroopas kolmas suuruselt ja see siis kahekordistuks," lausus Kallas.  

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Isamaa arvates peaks olema kolme ja enama lapse pere toetus olema selline, nagu see on kirjas riigikogu menetluses olevas eelnõus kirjas. "Ehk 700 eurot ja indekseeritud sama metoodika alusel nagu indekseeritakse ka pensioneid. Nii on see ka nelja erakonna algatatud eelnõus ja ainus erakond, kes on teist meelt olnud, on ju Reformierakond," lausus ta.

Teine oluline vaidluspunkt on energiakandjate hinnad. Ühiselt on otsustatud, et kompensatsioon tuleb, kuid pole selge, mis perioodi eest ja mis mahus.

"Energiatoetuste osas jõudsime väga heale kokkuleppele minu arvates. Ühiselt leppisime kokku selle, et gaasi ja kaugkütte osas tulevad hinnalaed ja väga mõistlikule tasemele, oluliselt paremad kui need olid möödunud talvel. Ehk selline Norra skeem, mida sotsiaaldemokraadid on kogu aeg tahtnud," lausus Läänemets.

Läänemets lisas, et elektri puhul on kokku lepitud elektrituru reform pluss sotsiaalse elektri pakett. "Ehk riik garanteerib inimestele ka teatud hinnaga elektri," ütles ta.