Kõik Pärnu jõel liikujad pole veel sõudjate eripiirkonnaga harjunud
Pärnu jõel juuni algusest sõudjatele kehtestatud eripiirkond peab tagama, et sportlased saavad jõel rahulikult treenida ega pea kartma, et keegi paadi või kaatriga neile sisse sõidab. Selliseid ohtlikke olukordi oli varem korduvalt. Uus liikluskorraldus jõel tahab veel harjumist.
Tegemist on pisut rohkem kui kahekilomeetrise alaga, mis on tähistatud toodritega ja seda ala ei tohi peale sõudesportlaste keegi kasutada. Ala kehtestati 1. juunist, aga toodrid, mis seda tähistavad, said paika hiljem ja praegugi pole kõik küljetoodrid veel paigas.
Selline niinimetatud sõudestaadioni idee liikus juba ammu, reaalselt hakati asjaga tegelema paari aasta eest.
"Sõudmisega on tegeldud siin 140 aastat ja rohkemgi. Samas on olnud kalurid ja järjest rohkem linnakodanikke on ostnud endale paate ja mõlemad peaksid Pärnu jõele ära mahtuma. Pärnu jõgi on üle 200 meetri lai, aga ometigi olid tülid ja kaks aastat me püüdsime kokku leppida osapooltega, et kui lai see eripiirkond peaks olema," rääkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Nüüd on vaidlused lõppenud ja igaüks, kes mingi alusega Pärnu jõel liigub, saab alla laadida Nutimere äpi või vaadata maa-ameti elektroonilistelt merekaartidelt, kui tähistus ebaselgeks jääb.
Kuna laevatee on nüüd kitsam, tellis linnavalitsus transpordiametilt uue mõõdistamise. Seda, et alused toodreid tähele panemata sõudjate alale sisse sõidavad, tuleb tihti ette, sest muudatus teeb veeliikluse ebamugavamaks.
"Politsei roll on rahustada liiklust ja jälgida, et see asi ka toimiks. Kehv lugu on see, et politseil järelevalveõigus puudub, seda teostab transpordiamet. Aga see ei tähenda, et me ei kontrolli. Me ikka jälgime liiklust, mis siin jõe peal toimub. Inimesed, kes ei tea, kuidas liigelda – seletame, selgitame, mis märk mida tähendab ja anname talle siis õige suuna kätte," lausus Pärnu politseijaoskonna merepääste- ja piirikontrolligrupi juht Janek Pinta.
Linnavalitsuse sõudjate eripiirkonna kehtestamise korralduses seisab, et see kehtib 1. aprillist 31. oktoobrini. See tähendab, et ka hilisõhtustel ja öötundidel, kui sõudjad ei treeni ja võistlusi ei peeta.
"Mina arvan, et korraldus on lakooniline, aga see on isiklik arvamus. Tegelikult võiks olla täpsustus ja rakenduslik pool juures. Ja kindlasti see eripiirkonna teema on ajas muutuv, sest minu teada sellise tiheda jõeliikluse olukorras teha eripiirkonda Eestis pole kogemustki," ütles Pärnu sõudeklubi president.
Toimetaja: Marko Tooming