Keskkonnaametile antakse igal aastal teada paikadest, kus karuputk kasvab, et siis piirkonna ametnikud saaksid karuputke taimed loodusest kõrvaldada. Kõige enam laekub teateid Harjumaalt, Ida-Virumaalt ja Kagu-Eesti piirkonnast – eelkõige Võrumaalt, ütles ERR-ile keskkonnaameti loodushoiutööde büroo peaspetsialist Käthlin Rillo.

"Kagu-Eesti piirkond, see piiri lähedane piirkond, on tingitud sellest, et naaberriigid nii usinasti ei teosta tõrjet. Sealt tuleb meile üle karuputke. Venemaal, minu teada, üldse ei teostata karuputke tõrjet. Lätlased on viimastel aastatel sellega hakanud tegelema, aga endiselt on näha piiri erinevused just Venemaa poolega. Kui eestlaste poolt teostatakse tõrjet ilusasti, siis hea näide on, et teiselpool Narva jõge on "putkemeri" vastas. Sealt tuleb seda meile hoogsalt juurde," rääkis Rillo.

Võrumaal Uue-Saaluse külas elav Kõivsaare talu peremees Mati Kivistik ütles, et on saanud suured karuputke kolooniad kontrolli alla.

"Karuputk on Uue-Saalusel saanud kontrolli alla. Aga ei saa öelda, et ta oleks hävinud, ta on ikka päris visa ja tõenäoliselt jätkub teda siia ikka aastateks, aga tema selliseid suuri kolooniaid täna enam ei ole. Pigem on ta mööda ümberkaudseid kinnistuid ja ka minu kinnistu peal paiknemas hajusalt."

Maaomanikud saavad ka ise karuputke taimi välja kaevata, ütles Käthlin Rillo.

"Väga on oodatud maaomanike ja loodusest huvitatud inimeste panus sellesse, et nad annaks meile teada, kui nad märkavad üksikuid taimi kuskil tee servades või põllu servades. Kui on üksikud taimed, siis saab neid väga edukalt ise välja kaevata. Muidugi tuleb kaitsta nahka, kanda prille ja kindaid. Aga neid saab ilusasti välja kaevata," sõnas Rillo.

Ta lisas, et see lihtsustaks ka keskkonnaametnike tööd ja reageerimist, sest teateid tuleb hooaja jooksul väga palju.