Amet otsib viise Eesti taimi ohustavate võõraste ilutaimede hävitamiseks
Aastatepikkune võitlus Sosnovski karuputkega on tulemust toonud ja nüüd katsetab keskkonnaamet, kuidas saada lahti mõisaaedadest välja lipsanud ilutaimedega, mis kipuvad Eesti omi taimi välja suretama. Kuna lihtlabase niitmise ja väljajuurimisega neist enam lahti ei saa, proovitakse nüüd märksa radikaalsemaid meetodeid.
Iluaedadest plehku pannud pargitatrast on saanud selline nuhtlus, et nüüd uurib keskkonnaamet, kuidas on neid kõige lihtsam hävitada. Lisaks pargitatrale otsitakse parimat hävitamisvõimalust ka lumemarjale, pihlenelale ja kuldvitsale. Kõik neli on aiapidajatele ammu teada ja tuntud kui kenad ilutaimed.
"See on võõrliikide üks põhitunnus, et need, mis meile probleemiks saavad, võivad meil olla mitukümmend aastat ja mingisugusel hetkel muutuvad nad probleemiks," ütles keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.
Kui karuputke on seni hävitatud taimemürkidega, siis nüüd loodetakse leida keskkonnasäästlikumaid lahendusi, näiteks aurutamist, pargitatra puhul ka spetsiaalse geotekstiiliga katmist.
"Pargitatarde puhul me oleme kasutanud spetsiaalset geotekstiili, mida kasutatakse palju Suurbritannias, mis lämmatab pargitatra kohapeal, et seal ei peaks mürki kasutama. Meie kogemused on hästi pisikesed, aga Suurbritannias on hästi pikad kogemused ja seal ei piisa ainult peale panemisest, vaid tuleb ka servad ära katta ehk ta ei saa kuskile põgeneda. See on talle hästi omane, et kui sa teda pealt kiusad, siis ta tahab kõrval edasi kaugemale kasvada," selgitas Tammekänd.
Oma koduaiast lumemarjapõõsast või pihlenelast välja juurida pole vaja, neid võib n-ö kontrollitud tingimustes kasvatada. Pargitatar ja kuldvits aga on saanud ka koduaias kasvatamise keelu.
"Need võtavad lihtsalt meie teistelt liikidelt elupaiga ära ja see ei ole lihtsalt niimoodi, et teised taimed ei saa kasvada. Kuna loodus on terviksüsteem, siis sellega kaasnevad kõik need pisitegelased, kes mulla all ja taimede vahel elavad," ütles loodusmuuseumi botaanik Loore Ehrlich.
Kui keegi keelus kahtleb, siis on botaanikul on hoiatav näide pargitatra kohta.
"Tegemist on sellise tüübiga, et tal seda elujõudu jagub väiksesse risoomijupikesse, mis on kahe meetri sügavusel mullas. Ja kui see jupikene on ka tibatillukene, siis tema leiab endas jõudu ja jaksu kasvatada endas uus taim maapinnale ja kui sa juba sellise vaeva oled ette võtnud ja sul seal satub ka asfalt ees olema, siis sa ei lase ennast segada, sa tuled ka läbi asfaldi. Saksmaalt on teda juhtum, kus vahetult elumajast väljapoole, vundamendi äärde istutatud pargitatar lõpetas ikkagi elutoas läbi põranda tulles," rääkis Ehrlich.
Kolme aasta pärast peaks olema selge, milline meetod on kõige tõhusam, aga võib-olla seda ei õnnestugi leida.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"