Ohtlik karuputk alles kogub hoogu ja kasvatab oma lopsakaid lehti maapinna lähedal. Kui aga märkate oma koduaias karuputke, tuleks see esimesel võimalusel välja kaevata.

"Tavakodanikele tegelikult seda karuputke liiga palju võib-olla silma ei jäägi ja sellistest tavaliikumisaladest oleme ta ikkagi juba ära tõrjunud, nagu teeservad ja asulavahed. Kolinud on ta sellistesse kaugematesse nurkadesse ja metsavahele," sõnas keskkonnaameti võõrliikide tõrje ekspert Eike Tammekänd.

Karuputk kasvab kogu Eestis. Kõige vähem on neid Hiiumaal ja kõige rohkem on jätkuvalt Harjumaal. Suurim mure on Tallinnas, kus karuputke on massiliselt haljastusmullaga linnakeskkonda toodud.

"See levik justkui näitab laienemise märke, aga samal ajal teadaolevates kasvukohtades taimede arv väheneb ja vähehaaval on ka kasvukohti, kus enam taimi ei ole ehk on hävitatud. Tõrjet saab teha terve suve. Siis kui juba pruunid seemned on, siis me ei soovita sinna kolooniasse minna, sest seemned võivad riietele kukkuda ja neid võib hoopis laiali tassida," ütles Tammekänd.

Karuputke levik on kümne aastaga vähenenud. Taimest lahti saamiseks on vaja palju aastaid, et neid pidevalt tõrjuda. Pikaaegse töö tulemusel on karuputkest siiski võimalik lahti saada. Sel aastal on keskkonnaametil plaanis teha tõrjetõid üle 2500 hektaril, kus on tuhandeid kasvukohti.

"Karuputkega on väga palju seemneid ja need seemned püsivad mullas aastaid, kaotamata võimet kasvama hakata. Kui tal on juba seemned küpseks saanud, siis on tõesti kehvasti, et siis oleks parem need kuivanud seemned näiteks põletada. Aga kui ta on lihtsalt selline vegetatiivne taim nagu suur kapsas, siis võib teda ka vabalt komposteerida," lausus botaanik Toomas Kukk.

Karuputked on väga suured taimed, mille lehed kasvavad ruutmeetri suuruseks. Nende suur kasv vähendab mullas toitainete hulka ning samale kohale ei saa kodumaised taimed enam nii lihtsasti kasvama hakata.