Nädalalehele Eesti Ekspress rääkisid "vaidega seotud inimesed" anonüümselt, et kaebuse aluseks on mitu põhjust – valitsuse kvoorumi küsimus, sisuliselt tagasiastunud valitsuse õigus teha suuri otsuseid ja küsimus kas toimus pakkumine Keskerakonnale, et kui erakond lastetoetuse tõusu eelnõu riigikogu menetlusest tagasi võtab, võiks raudtee siiski raha saada.

Haapsalu linnapea, praegu parteitu kuid varem Reformierakonda kuulunud, Urmas Sukles küsimustele sisuliselt vastata ei soovinud, öeldes, et ta on puhkusel. "Mul ei ole teile midagi täna kommenteerida. Mingit Ekspressi artiklit ma teile küll kommenteerima ei hakka. Mingit anonüümset artiklit," rääkis Sukles.

"Küsige Ekspressilt, kust nad on sellise info saanud," ütles Sukles. "Ma olen puhkusel praegu. Ma ei hakka ametnike järgi küll luurama," lisas ta. "Kui te kuskilt mingit infi rohkem saate, siis helistage uuesti. Mul oleks ka hea teada, mis toimub."

Ka küsimusele, mis võiksid olla Haapsalu plaanid seoses raudteega, ei soovinud ta sisuliselt vastata. "Mis plaane siin saab olla. Ma ikka loodan, et riik ehitab selle raudtee valmis," märkis Sukles. "Transpordi arengukavades peaks ta sees olema ja minu teada Euroopa on ka selle heaks kiitnud."

Samas Lääne-Nigula vallavanem, Keskerakonda kuuluv Aivar Riisalu nii kidakeelne ei olnud. Tema sõnul on Lääne-Nigula vald koostöös Haapsalu linnaga palganud advokaadi Indrek Leppiku advokaadibüroost PwC Legal, kes peaks valdade nimel kohtusse kaebuse esitama valitsuse otsuse tühistamiseks või selle tühisuse tunnistamiseks.

"Me oleme seda teemat arutanud ja me tõepoolest küsime õiguslikku hinnangut asja adekvaatsusele. Selle pärast, et päris palju ootusi ja mis seal salata, ka kulusid on tehtud," rääkis Riisalu. "Laias laastus on tegemist olukorraga, kus Euroopa on sellele aktsepti andnud ja tolle hetke valitsusega on vist lausa mingisugune kvoorumi teema."

"Me oleme seda Haapsalu linnaga arutanud ja sellisele äratundmisele jõudnud, et oleks mõistlik vähemalt küsida, miks juhtus. See valitsuskriis on nii suur, et see on probleem. Ma ei õigusta siin ka mitte kedagi. Asjad, mis juhtusid, ei oleks pidanud juhtuma. Ei ole praegusel sõja ajal äge. Aga las ta olla, ma ei anna hinnangut," märkis Riisalu.

Küsimusele, mida Lääne-Nigula ja Haapsalu saavutada tahavad, vastas Riisalu kujundlikult. "Kui mina annan teile peksa, nii et teil on ribid pooleks, siis mina võin sinu käest pärast küsida, et aga mida sa tahad saavutada sellega, et sul ribid katki on ja sa nüüd lähed minu vastu kohtusse. Ribid ei saa terveks, paranevad aja jooksul ära ja nii edasi. See küsimus ei ole adekvaatne," märkis Riisalu.

"Me tahaksime aru saada, kas selline, seda regiooni arvestatavalt puudutav otsus, oli pädev või ei olnud pädev. Ja kui ta ei olnud pädev, siis tekib uus olukord. Siis tekib valitsusel võimalus seda uuesti läbi vaadata. See on ju selge kättemaks Jaanus Karilaiule. Ma ei tahaks, et mingid poliitikud ajavad isiklikke asju läbi Läänemaa inimeste," ütles Riisalu.

Küsimusele, miks oli vaja Jaanus Karilaiule kätte maksta, vastas Riisalu ebamääraselt. " [Ohe] Päike paistab ja meil on pilved praegu natuke kergelt taevas, aga üldiselt on nõrk tuul ja on ilus suveilm," märkis Riisalu. "Kõik. No ma ei vasta rohkem."

Omavalitsusi esindav PwC Legal partner Indrek Leppik ütles, et ta parasjagu paneb kokku kaebust halduskohtule. Kava kohaselt plaanib ta selle esitada viimasel võimalikul päeval ehk esmaspäeval.

Ta ütles, et tõepoolest osa kaebusest on seotud valitsuse kvoorumi ja pädevusega tol hetkel olulisi otsuseid langetada, kuid nüansse on veel.

"Iseenesest valitsusel on õigus poliitilisi otsuseid vastu võtta. Seal on valitsuse kaalutlusruum. Aga kui, praeguse seisuga minule esitatud materjalide põhjal, on sisuliselt eelnenud ähvardus seal ühele erakonnale, et kui ühest eelnõust ei loobuta, siis jääb sellest rahastusest ilma, ja kui loobutakse, siis Haapsalu raudtee saab rahastuse. Sellisel juhul on tegemist kaalutlusõiguse kuritarvitamisega ja kaalutlusveaga ja ka see on sisulise poole pealt üks põhjus, miks see õigusvastane on. Ja neid nüansse on siin veel," rääkis Leppik.

Leppik ei soovinud enne kaebuse esitamist detailsemalt rääkida, kuidas ta plaanib ähvardamist tõendada, milliste tõendite või tunnistajate kaudu. "Aga põhimõtteliselt mingisuguseid tõendamise probleeme siin ei ole. Nii see toimus," rääkis Leppik.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Jaanus Karilaid ütles, et Reformierakond pakkus tehingut, et peretoetuste eelnõu tagasivõtmisel Haapsalu raudteed ehitatakse edasi. "Ähvardamine on sellise tugeva värvinguga sõna, aga selgelt nihukest poliitilist lehmakauplemistehingut pakuti. Aga ootame ära kõigepealt selle avalduse esitamise kohtule," rääkis Karilaid.

Kes täpselt sellise pakkumise tegi, Karilaid samuti veel öelda ei soovinud. "Aga ma võin täna nii palju öelda, et seda tehti kolm-neli päeva enne otsust rahad ära võtta."

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Erkki Keldo ütles, et midagi sellist ei ole olnud. "Kindlasti mitte. Ma arvan, et heal juhul on see mingi Jaanuse spinn, et ta üritab seda asja näidata poliitilisena. Halvemal juhul ta lihtsalt valetab ajakirjanikule, mis on suhteliselt ebameeldiv," rääkis Keldo.

"Ma ei tea, võib-olla on keegi kuskil mingit nalja visanud, seda ei saa ma välistada, aga kindlasti ei ole mingit pakkumist tehtud. Sellel hetkel, mida Jaanus kirjeldab, käisid ju üldse teised koalitsiooniläbirääkimised," ütles Keldo. "See on poliitiline spinn ja poliitiline tegevus, et nendeks valimisteks mingit teemat leida.

Valitsus otsustas 30. juunil loobuda Tallinna haigla projekti toetamisest taaste- ja vastupidavusrahastust antava rahaga, samuti jätta toetuseta Turba-Risti raudtee ja mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomise. Istungit juhatas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja võtsid osa valitsuse liikmed Liina Kersna, Urmas Kruuse, Maris Lauri ja Signe Riisalo. Puudusid Kaja Kallas, Kalle Laanet ja Andres Sutt.

Valitsuse otsusega vabanes Tallinna haigla alt 280 miljonit eurot, Turba-Risti raudtee alt 34 miljonit eurot ja meditsiinikopterite projektilt 46,3 miljonit eurot ehk kokku 360,3 miljonit eurot.

Valitsus põhjendas otsust Eestile eraldatud Euroopa taasterahastu vähenemisega, tingituna Eesti heast majanduskasvust. Kui kohtud peaksid valdade kaebuse heaks kiitma ja valitsuse otsuse kas tühistama või tühiseks tunnistama, ei tähendaks see automaatselt, et Turba-Risti raudtee või Tallinna haigla saaks automaatselt rahastuse tagasi. Tõenäoliselt tähendaks see pigem valitsuse uut otsust need projektid rahata jätta.