Valitsus peab leidma taasterahastust välja arvatud projektide asemele uued

Kuna valitsus otsustas taastekavast Tallinna haigla, Rohuküla raudtee ja multifunktsionaalsed kopterid välja arvata, tuleb leida uued projektid, mida 260 miljoni euro eest rahastada, samuti tuleb kuidagi katta vahepeal kallimaks läinud projektide kulud.
Eesti saab Euroopa Liidu taasterahastust koroonakriisist räsitud majanduse taastamiseks, rohepöörde eesmärkide saavutamiseks ja digipöördeks 863 miljonit eurot.
Selle nädala kolmapäevaks ootas rahandusministeerium teistelt ministeeriumidelt tagasisidet Eesti taastekavas juba olevate projektide eelarves püsimise kohta. Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingase sõnul näitab esmane analüüs, et üldjuhul püsivad taastekavas olevad projektid eelarves, kuid on valdkondi, kus püstitatud eesmärkide saavutamiseks on vaja lisaraha.
"Need on eelkõige energeetika- ja transpordiinvesteeringud, kus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on viidanud 20- kuni 30-protsendilisele kallinemisele," ütles Tomingas.
Lisaraha vajavad projektid on seotud näiteks energiasalvestuse pilootprogrammiga, tööstusaladel taastuvenergia tootmisseadmete kasutuselevõtuga ja elektrivõrgu tugevdamise programmiga. Kallimaks on läinud nii seadmed ise kui ka nende paigaldus.
"Teine on kindlasti transpordivaldkond. Näiteks Tallinna Vanasadama trammiliini hanke hind kujunes kõrgemaks kui oli algselt planeeritud. Ja nüüd on küsimus, kuidas seda katta Tallinna linnaga koostöös," rääkis Tomingas.
Projektide eelarve, tööde mahu või eesmärkide muutmine eeldab kokkulepet Euroopa Komisjoniga ja Tomingase sõnul hakatakse sügisel sel teemal komisjoniga läbi rääkima.
Kuna valitsus võttis Tallinna haigla, Rohuküla raudtee ja kopterite soetamise taastekavast välja, on nüüd justkui üle orienteeruvalt 260 miljonit eurot. Kuigi äralangenud projektide asemele uusi rahandusministeerium kolmapäevaks otseselt välja pakkuda ei palunud, saatsid mõned ministeeriumid ettepanekuid ka taastekava täiendamiseks.
Triin Tomingase sõnul tuli neid eelkõige taastuvenergeetika, transpordi, tervishoiu ja keskkonna valdkonnast. Tomingas juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjon on seadnud prioriteediks energiajulgeoleku ja varustuskindluse.
"Muudes valdkondades uute investeeringute lisamisel kavasse on komisjoniga kindlasti oluliselt keerulisem läbi rääkida," ütles Tomingas.
Uuendatud taastekava saab konkreetsed jooned riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve läbirääkimistel. Septembri lõpus esitatakse täiendavate investeeringutega taastekava komisjonile läbirääkimisteks, mis võivad võtta neli-viis kuud. Siis saab juba valitsus kinnitada muudetud taastekava, mis omakorda läheb taas komisjonile kinnitamiseks.
"Kui komisjon on oma heakskiidu andnud, esitab ta kava Euroopa Liidu Nõukogule, kes kinnitab taastekava muudatuse ühe kuu jooksul. Seega tõenäoliselt lõpeb taastekava muutmise menetlus tõenäoliselt tuleva aasta kevadel," selgitas Tomingas.
Toimetaja: Merili Nael