Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonnajuhataja Madis Rolli sõnul käib jutt umbes sajast staabiohvitserist, kes hakkavad paiknema kontorihoones, mis vastab turvanõutele.

"Staabi osas mingeid täiendavaid investeeringuid Eestil teha vaja ei ole, küll aga võib-olla diviisi koosseisu kuuluvate täiendavate liitlaste üksuste jaoks. Pluss harjutusväljadele," ütles Roll.

Peamiselt hakkab loodav diviis tegelema võimalikuks sõjaolukorraks ettevalmistumisega. "Kui me mõtleme ennast sõja eelõhtusse või sõjaolukorda, siis meil on siin Eesti kaitseväe üksused, meil on siin liitlaste üksused, mis on juba praegu kohal – kaks lahingugruppi, meil tuleks siia kohale kindlasti NATO kiirreageerimisüksused, samuti veel kahepoolselt lubatud liitlaste täiendavad üksused. Meil on vaja mingisugust juhtimisstruktuuri kogu selle kaadrivärgi jaoks, selle väegrupeeringu jaoks. Meil on vaja neid üksusi koordineerida, teha plaanid, kuidas need üksused hakkavad tegutsema sõjaolukorras," rääkis Roll.

See on vaja ära teha juba rahu ajal, sest sõja alguses ei ole enam aega planeerimise ja koordineerimisega tegeleda, siis tuleb võtta plaanid riiulist välja ja hakata sõdima, rõhutas ta. "Selleks see diviisi staap luuakse, seda tööd nad hakkavadki tegema," sõnas Roll.

Ministeerium üritab sügisel liitlastega kokkulepped saavutada, kuid diviisi täielik valmimine võtab ikkagi aastaid.