Pärast uudise ilmumist helistas ERR-i uudisetoimetusse Haljala vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Kent Kerner sooviga täpsustada, et vald suhtub hetkel paekarjääri tulekusse skeptiliselt. Kerneri sõnul võtab vald elanike ettepanekuid ja arvamusi kuulda ning hoiab enda kohalike inimeste poole.

Juunis kokku pandud Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmis seisab, et kaevandamise eesmärk on kasutada maavara tsiviil- ja teedeehituses, esialgne taotlus tehti juba 2013. aastal. Paasi kopaga kaevamiseks kavandatakse lõhketöid ja tekkiv killustik läheb Rail Baltica tugitaristu rajamiseks.

Taotletav ala asub riigimaal ning seega analüüsis keskkonnaamet loa taotlust tuginedes varustuskindluse ja riigi huvide tagamise kriteeriumitele. Tulemustest selgus, et taotletava karjääri potentsiaalses teeninduspiirkonnas on varustuskindlus tagatud. Sellisele seisukohal jõudis ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

8.juulil sai osa kohalikke inimesi ja ettevõtjaid keskkonnaameti käest digitaalselt allkirjastatud teavituse, et keskkonnamõju hindamise (KMH) programm on avalikkusele tutvumiseks pandud. Väidetavalt jõudis teavitus vaid nelja kohaliku inimeseni.

28. juulil hakkasid külaelanikud omavahel arutama, kui paljudeni info on jõudnud ja selgus, et ümbruskonna elanikud ja ettevõtted, sealhulgas ka Vihula mõis, ei ole teateid saanud. Keskkonnaameti saadetud kirjad saabusid ajal kui inimesed viibisid puhkusel, milletõttu ei olnud kohalikud kursis ametliku kirjavahetusega ning teave jäi tähelepanuta.

E-posti aadressid on keskkonnaameti sõnul pärit rahvastikuregistrist, kirjad saadeti e-posti aadressidele, kuhu inimesed enda eesti.ee aadressi on suunanud. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse sõnul kaasati kohalikku kogukonda läbi erinevate kanalite.

"Saatsime kirjad 10 asjaomasele asutusele, saatsime välja 34 e-kirja inimestele, kellele kuuluvad kinnistud, mis on ühe kilomeetri raadiuses Paasi lubjakivikarjääri mäeeraldisest, panime vastava teavituse lähipiirkonnas asuvale teadetetahvlile ning avaldasime teabe 13. juuli Virumaa Teatajas," kommenteeris Kosenkranius. Kui e-posti aadressi rahvastikuregistrist ei leitud, saadeti teade tavapostiga.

Kosenkraniuse sõnul ei saanud keskkonnaamet massiliselt automaatteateid e-posti aadresside mittetoimimise kohta.

Inimesed olid üllatunud, sest teadaolevalt on kaks korda kaevandust püütud ära teha, kuid kohus on varasemalt elanike ja Vihula valla seisukohti kuulda võtnud. Seega tuli kaevanduse uus plaan inimestele ja vallavolikogu liikmetele ootamatult.

KMH programmis seisab, et kaevandatavast lubjakivi mahust kaks kolmandikku paikneb allpool põhjavee taset, millest tingituna tuleb kaevandamisala kuivendada. Kuivendamiseks paigaldatakse karjääri põhja pump, millest suunatakse karjääri kogunenud sademed ja põhjavesi settebasseini, kus see puhastatakse heljumist.

Paasi küla elaniku sõnul on selles piirkonnas, kus kaevandust plaanitakse, väga keeruline veesüsteem, mis mõjutab kilomeetrite ulatuses elavate inimeste kaevuvett ning põllu- ja metsamaid. Mure veekvaliteedi pärast on õigustatud, sest kuigi kaevandatava tegevusega kaasnev mõju põhjavee kvaliteedile on vähetõenäoline, võib esineda risk põhjavee reostuseks kaevandusmasinatest.

Lisaks võib paekarjääri rajamisega kaasneda soojuspidavuse ja kaevuvee kadu majapidamistest.

"Praegune puhas põhjavesi saastub, sest kaevandamise käigus ei õnnestu vett piisavalt puhastada ja hävineb vähemalt neli kaitsealust Natura elupaika," sõnas üks Adaka küla kohalik inimene.

Kaevandus asub logistiliselt väga lähedal kõrgele paeklindi äärele, kust saab alguse Natura ala. Kaevanduse veed on KMH programmi järgi plaanis suunata Mustoja jõkke, mille valgala on suur ja, mille veed läbivad Lahemaa ja Natura alasid kuni mereni.

"Mäeeraldisele ja teenindusmaale jäävad Natura elupaigad hävivad. Arvestades, et karjäär taastatakse veekoguks, kaotab rohevõrgustik mäeeraldisel oma algse funktsiooni jäädavalt. Seetõttu tuleb keskkonnamõju hindamise käigus selgitada kavandatava tegevusega kaasnevat mõju rohevõrgustiku toimimisele ning vajadusel tuua välja leevendavad meetmed selle toimimise tagamiseks," seisab programmi seletuskirjas.

Kaevandus paikneb Haljala valla rohevõrgustiku tuumala keskel, lisas Paasi küla elanik.

Natura aladel peavad turismi ja põllumajandusega tegelevad ettevõtted arvestama rangete nõudmistega.

Kohalikel on raske mõista, et plaanitavale kaevandusele taotletakse luba neid nõudmisi rikkuda. "Piirangud kehtivad elanikele, kuid kaevandusele mitte, müra ja keskkonnareostus on väga tõsiste tagajärgedega," lisas kohalik.

Kuigi tegevuskava programm selgitab, et kavandatava tegevusega ei kaasne valguse, soojuse ega lõhna eraldumist, tunnevad kodanikud muret lõhkamistööde, vibratsiooni ja ka õhku paisatava tolmu pärast. Kaevandamisalale lähim elamu asub taotletavast mäeeraldisest 110 meetri kaugusel.

Kaevandus rajatakse mitme Põhja-Eesti kultuuripärandisse kuuluva - Palmse, Sagadi ja Vihula - mõisa vahele.

"On arusaamatu, et piirkonnas, kus on piisavalt töötavaid kaevandusi, mis katavad juba ära kogu maavara vajaduse paarikümneks aastaks, tahetakse rajada veel ühte kaevandust. Sellel maa-alal ei ole kunagi kaevandust olnud ja kui see siiski läbi surutakse, on kahju suur ja pöördumatu," ütles ERR-ile Vihula küla elanik.

Hetkel on Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus jõudnud keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise faasi, inimestelt oodatakse ettepanekuid, mida oleks vaja keskkonnamõjude hindamise käigus lähemalt uurida, selgitas ERR-ile keskkonnaamet. Hindamise eesmärgiks on leida võimalikult palju teavet keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks.

Kosenkraniuse sõnul oodatakse kõikidelt kohalikelt ettepanekuid ja vastuväiteid, keskkonnaametile on praeguseks jõudnud kodanikelt ettepanekutega kolm kirja.

Programmi avalik arutelu toimub 31. augustil Haljala vallamajas ja veebiülekandena.