Riina Solman: me peame rääkima Harjumaa maavaradest
Viimase aja sündmused näitavad selgelt, et Eesti-sugune väikeriik võiks olla võimalikult iseseisev ja isemajandav. Jätkusuutlikuks majandamiseks on mõistlik kõik endale vajalik maksimaalselt kohapeal toota. Sama kehtib maavarade kohta, mille kasutust riik sügisel Harjumaal planeerima hakkas, kirjutab Riina Solman.
Vaatamata väljakutsetele, mis praegust aega iseloomustavad, saame siiski kinnitada, et Eesti on edumeelne riik. Edasipürgiv majandus käib aga käsikäes arenduse ja ehitamisega, sest mida jõukamad me oleme, seda rohkem saame endale ühiskonnana lubada ja seda enam saame tarbida.
Samal ajal on meie ootused ümbritsevale keskkonnale nõudlikud: tahame liigelda korras teedel ning viibida puhtas ja looduslähedases elukeskkonnas.
See käib ka infrastruktuuri ja hoonete ehituse kohta, mille üheks alusmaterjaliks on Eestis paiknevad maavarad ja just teedeehitus vajab seda ressurssi kõige enam. Kaasaegsete terviklahendusega 2+2 kiirteede rajamiseks on meie maavarad väga sobiv materjal. Teedeehituseks on vaja maavarasid kaevandada, sellele juhib tähelepanu ka riigikontroll.
Eesti suurimad arendusprojektid leiavad reeglina aset Harjumaal, kus leidub ka parima kvaliteediga ehitusmaavarasid. Ühelt poolt on see võit, sest ehituseks vajalikku toorainet ei ole vaja transportida sadade kilomeetrite tagant. Teisalt asuvad maardlad peamiselt nn Tallinna kuldse ringi sees, kus maavarade realiseerimine esitab väljakutseid.
Kaevandamisega kaasnevad häiringud on sõltumata vahepeal arenenud tehnoloogiast ja nõudmistest põhimõtteliselt samasugused nagu 10 või 50 aastat tagasi. Kohalikud teed on koormatud, levivad tolm ja müra ning kaevandusalad ei rõõmusta just kohalike inimeste silmi, isegi kui need on arengu vaates vajalikud.
Ainuke meede, mis aitab neid väljakutseid ületada, on planeerimine. Planeeritud puhveralad vähendavad kaevandustööde mõjusid, karjääri ja elamurajooni vahele aegsasti istutatud mets peatab tolmu leviku ning ka teede arendamisel saab arvestada tulevikuprojektidega. Tuleviku ehitamisel on kõige olulisem ühiskondlik kokkulepe ja aeg, mis aitab suurteks projektideks parimal viisil valmistuda.
Selleks, et kokkulepped saaksid sündida, on riik käivitanud Harju maavarade planeeringu, mille eesmärk on kavandada maakonnas asuvate maavarade kasutamine järgmiseks 50 aastaks nii, et sünniks tasakaalustatud lahendus. Eelkõige paneme keskkonnaministeeriumis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ning rahandusministeeriumis rõhku sellele, et planeeringu koostamisel saaksid kaasa rääkida Harjumaa omavalitsused, ettevõtted, kohalikud inimesed ja teised huvitatud osapooled.
Rahandusministeeriumi planeeringul on suur ja oluline eesmärk: plaanida ühiskonna seisukohalt oluliste ressursside kasutust ning teha seda tihedas koostöös omavalitsuste ja elanikega, tasakaalustades keskkonnalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke perspektiive.
Tean, et juba käib suhtus Harjumaa 16 omavalitsusega. Käes on aeg, mil peaksime end ise suutma maksimaalselt kindlustada, mitte jääma lootma kuskilt mujalt tulnud impordile või abile. Käivitatud planeeringuprotsessil on võimalus kujuneda positiivseks kogemuseks, mida saab laiendada ka teistele tuleviku projektidele. Vajame planeerimisel selget ühiskondlikku diskussiooni, sh siinsete maavarade kasutusvõimaluste teemal.
Toimetaja: Kaupo Meiel