"Lisaks huvi kahanemisele õppelaenu võtmise vastu näeme, et tänases hinnatõusu ja kasvavate intresside keskkonnas ei pruugi uuendatud õppelaen olla noorele kogu aasta peale piisav, mistõttu tuleb tal leida täiendavaid võimalusi oma kulude katmiseks, nagu näiteks õpingute kõrvalt töötamine või perekonna toetus," ütles SEB eraklientide segmendijuht Triin Raudsepp.

Juunis oli SEB Pank haridus-ja teadusministeeriumile esitanud ettepaneku, et algaval õppeaastal peaks õppelaenu maksimaalmäär olema 4500-5000 eurot.

Panga esindaja märkis kirjas ministeeriumile, et õppelaenu summa maksimaalmäära kujunemise aluseks võiks olla 2022. aastal kehtiv töötasu alammäär - netosumma 654 eurot - ja õppeperioodi pikkus - kümme kuud. "Arvestades asjaoluga, et õppuritel on võimalik taotleda ka õppetoetusi, leiame, et kehtivast töötasu alammäärast võiks arvesse võtta 85 protsenti ehk 510 eurot kuus, mis koos madalaima vajaduspõhise õppetoetuse summaga - 75 eurot - võimaldab õppuril katta igapäevaseid kulutusi kehtiva töötasu alammääraga sarnasel tasemel," kirjutas SEB esindaja. Ka aasta varem oli SEB palunud riigi tagatud õppelaenu suurendamist 4500 euroni.

Haridusministeerium ei näinud aga võimalust õppelaenu summat tõsta. "Kuna algaval õppeaastal ei ole kõrghariduse rahastamise põhimõtetes ette näha põhimõttelisi muutusi ja õppelaenu maksimaalmäär vaadatakse üle iga-aastaselt, ei näe ministeerium põhjust tõsta õppelaenu maksimaalmäära kõrgemale kui 3000 eurot," kirjutas toonane minister Liina Kersna seletuskirjas.

Swedbank oli sel kevadel nõus riigi ettepanekuga seada õppelaenu maksimumiks 3000 eurot ja lisaettepanekuid ei esitanud. Nii Swedbank kui ka LHV jätkavad sel sügisel Eesti õppuritele õppelaenu pakkumist. Mõlemal pangal on lepingud rahandusministeeriumiga veel sõlmimisel. Praegu lepitakse kokku detaile, mis avalikustatakse paari nädala jooksul.

"Õppelaenu summast ei piisa"

Samas avaldas ministeeriumile õppelaenu väiksuse osas muret rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu, kes toob välja, et ligi veerandi tasulistel erialadel õppivate üliõpilaste õppemaks jääb vahemikku 4000-6000 eurot aastas. "Õppelaen peaks minimaalselt katma enamuse või kõik õppemaksust, mistõttu teeme ettepaneku õppelaenu maksimaalmäära suuremat tõstmist, soovituslikult 5000 euroni aastas," kirjutas nõukogu esindaja haridusministeeriumile.

Eesti üliõpilaskondade liidu asejuht Kristin Pintson ütles ERR-ile, et õppelaen on tudengile hädavajalik, sest see võimaldab kooli kõrvalt töötamisest loobuda, aga praegune 500-eurone tõus on liiga väike. "Lisaks pole praegune õppelaen eriti tudengisõbralik. Minu hinnangul võiks laenu käendaja olla üleüldiselt riik, sest ka ühte käendajat võib olla tudengil raske leida. Samuti võiks õppelaenu intress praeguse viie protsendi asemel olla null," ütles Pintson.

Tema sõnul ei klapi ka see, et kui haridusministeerium arvestab õppelaenu summat kümne kuu peale, mis tähendab, et ühe kuu rahaks jääb kolmsada eurot. "Kui elada ka ühiselamus mitmeses toas, jääb kõigile muudele kulutustele kuus vaid umbes 150 eurot," ütles Pintson. "See ei ole reaalne. Lisaks peab tudeng ka suvekuudel ära elama," sõnas Pintson.

Eesti üliõpilaskondade liidu andmetel töötas 2019. aastal kaks üliõpilast kolmest ehk 68 protsenti. Kolmandik Eesti üliõpilasi tunneb, et õpingute kõrvalt töötamine põhjustab neil õppimises raskusi. Õppelaenu võttis vaid kolm protsenti tudengitest, kes laenu nõuetele vastavad.