Riik maapiirkondade varustamist satelliitinternetiga toetada ei plaani
Selmet kõrge hinna eest iga taluni kaableid vedada, saaks maakohtadesse kiire interneti tuua satelliitidega. Kuid seda teenust suudab pakkuda veel vaid üks Ameerika ettevõte, ka hind jääb maainimestele tõenäoliselt kõrgeks ning riik seda neile praegu toetada ei plaani.
Järgimse aasta esimese kvartalis peaks Eestisse jõudma Ameerika ettevõtte SpaceX loodud satelliitinterneti võrk Starlink. Kosmosetehnoloogiate professor Mart Noorma selgitas, et kuigi ka varem on satelliitide abil sidet peetud, lendavad Starlinki satelliidid oluliselt madalamal kui varasemad. See tähendab, et vahemaad on lühemad ja andmeside oluliselt kiirem.
"Kui üks geostatsionaarne satelliit on näha peaaegu tervel poolkeral, siis madalal olevat satelliiti on näha võib olla umbes 500 kilomeetri või natuke rohkem raadiuses. See tähendab, et peab olema palju rohkem satelliite tiirlemas ümber maakera – tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid, et pakkuda katvust kogu maailmale."
Starlinki satelliite on orbiidil praeguseks pea 3000. Nende levialaks on kogu Eesti, ka kaugemad maakohad, kuhu veel praegu kiire internet ei jõua.
"Kui me räägime ainult aastaringses kasutuse olevates aadressidest, kus on registreeritud elanikke või ettevõtteid töötajatega, siis neid on 80 000 ringis. Need on need aadressid, kus ei ole 30Mbit/s püsiühendust ja võib anda riigiabi reeglite kohaselt riigi poolset toetust võrkude rajamiseks," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling.
Ka praegu käib Euroopa Liidu toel 24 miljoni euro jagamine, et võrguettevõtjad rajaksid ühendused ka hajaasustusega piirkondadesse. Kuid ka riigi toel võrgukaabel igale poole ei jõua. Näiteks IT-ettevõtja Sten Tamkivi võib maakodusse saada kiire interneti viimaks just satelliidi toel.
"Nii mulle kui ka mitmele mu sõbrale on fiiberoptika tallu vedamise eest tehtud 70 000 – 80 000 euro suuruseid hinnapakkumisi, sellega võrreldes on mõned seadmed ja üks antenn ilmselt 100 korda odavam lahendus sama kiiruse juures."
Siiski ei ole ka Starlink odav, liitumisel peab maksma pea 1000 eurot ning igakuine makse on 115 eurot. Riik võiks kaugemates maapiirkondades kaaluda satelliitinternetiga liitumise toetamist, tõdeb Tammkivi.
"Kui me tahame, et maapiirkonnad ei vajuks tahaplaanile, et noored maal saaks sama hea hariduse kui linnas. Kui me tahame, et maal oleks võimalik ennast üles töötada, siis selle kõige jaoks on internet ülivajalik. Sellised vajaduspõhised toetused võiks olla täiesti teema, laialt kõigile võib olla pole vaja jagada. Kindlasti ei ole vaja ühte firmat või ühe firma asju toetada. Aga kes iganes suudab mõistlikku hinnaga asju kohale viia, nendega peaks riik rääkima," sõnas Tamkivi.
Kuid Starlink on kiire satelliitinternetile sisuliselt sünonüüm, turul konkurente neile veel ei ole. Ministeerium praegu maapiirkondade varustamist satelliitinternetiga toetada ei plaani.
Toimetaja: Urmet Kook