Rünnakukatse käigus lendas lõhkeainepurgiga droon vastu Ukraina kaubalennuki tiiba. See oleks võinud tekitada plahvatuse ja kahjustada raskelt lennujaama taristut.

Saksamaa, Leedu ja Poola salastatud luuredokumentidest ning intervjuudest Lääne kõrgemate luureametnikega selgub, et Oleg Levuškin sõitis koos "ühekordse agendiga" Saksamaale sabotaažiakti toime panema.

Saksa uurijate kahtluste kohaselt kavandas rünnaku Levuškin, kes andis seejärel korralduse plaan ellu viia Valgevene agendile Andrei Karšakoule.

Väljaannete analüüsitud tõenditest ilmnesid märkimisväärsed sarnasused Leipzigi rünnaku ning Poolas, Leedus ja Saksamaal nurjatud Venemaa sabotaažioperatsioonide vahel, kus sihtmärkide ründamiseks kasutati samuti droone ja lõhkeainet.

Leipzigist leitud lõhkekeha sarnanes väga pommidega, mida on kasutatud teistes Venemaa kavandatud rünnakutes mujal Euroopas.

Kirglikust mootorratturist Venemaa kodanik Levuškin on väidetavalt aastaid suhelnud Deniss Smoljaninoviga, keda peetakse Venemaa Euroopas korraldatud pommirünnakute peamiseks kavandajaks ja kellele Ühendkuningriigi välisministeerium kehtestas mullu sanktsioonid.

Väljaandega The Telegraph jagatud Leedu luure 2025. aasta detsembrikuu raportist selgub, et Smoljaninov juhtis Venemaa sõjaväeluure (GRU) Ukraina osakonda.

Raporti kohaselt spetsialiseerus Smoljaninov psühholoogilistele operatsioonidele ning oli seotud Euroopas korraldatud varjatud sabotaažioperatsioonidega, mida juhiti suhtlusrakenduse Telegram kaudu.

Uurimiskeskuse Dossier Center poolt Saksa ajalehele Süddeutsche Zeitung edastatud andmetel kohtusid mehed väidetavalt 2007. aastal.

Leipzigi rünnakut seostatakse GRU hävitusoperatsioonide üksusega 29155. Saksa luureametnike sõnul on see rühmitus Kremli tellitud operatsioonide peamine elluviija.

Tagasihoidlik pereisa, kes elas salaelu

Sotsiaalmeedia põhjal elab Levuškin koos naise ja tütardega silmatorkamatut elu: käib kalal, suusatab ja sõidab mootorrattaga mööda Euroopat.

Mootorattareisidel elab Levuškin aga topeltelu: väidetavalt osaleb ta Kesk-Euroopas toimuvates salaoperatsioonides.

Saksamaa luuredokumentidest selgub, et tänavu suvel reisis Levuškin Türgi kaudu Saksamaale eesmärgiga valmistada ette rünnak Leipzig-Halle lennujaamale.

Uurijate sõnul rentis Levuškin nädal enne rünnakut Berliini lennujaamast auto ning sõitis sellega lähipäevil mitme arvatava relvapeidiku juurde.

Arvatakse, et operatsioonis kasutatud lõhkeaine toodi Saksamaale Bulgaaria ja Serbia kaudu veoautodesse peidetuna ning seda võidi teekonnal ajutiselt ladustada.

Rendiautost saadud asukohaandmetele tugineva Saksamaa luureraporti kohaselt tegi Levuškin enne rünnakukatset, 31. juulil Leipzigi lennujaama terminalide läheduses luuret.

Viis päeva hiljem lendas lõhkeainega varustatud droon vastu pargitud Ukraina Antonov An-124 kaubalennuki tiiba ning kukkus seejärel asfaldile.

Lennuki pardal oli ligikaudu 25 000 liitrit lennukikütust. Uurijate sõnul oleks plahvatusest tekkinud tulekahju levinud üle kogu lennujaama ja toonud kaasa ränki kahjustusi.

Politsei leidis sündmuskohalt veel kahe drooni rusud ja lähedal asuva puu külge teibitud isetehtud antennisüsteemi. Uurijate hinnangul kasutati seda signaali edastamiseks.

Väljaandeni Welt am Sonntag jõudnud teabe kohaselt teadsid uurijad juba Levuškini riiki saabumisel tema seostest GRU-ga. Sellest hoolimata ei võetud teda jälgimise alla.

Asukohaandmetele tuginedes kahtlustavad Saksamaa ametivõimud, et lõhkeaine paigutamise korraldas Levuškin, paludes seejärel rünnaku toime panna Karšakoul, keda ametnikud nimetavad "ühekordseks agendiks".

Saksamaa luureraporti kohaselt oli Levuškini ülesandeks kuriteo toimepanemise vahendite ettevalmistamine enne tegelikku rünnakut.

Leipzigist leitud antennisüsteemi külge jäänud kindatükilt tuvastati Karšakou DNA. Tema andmed olid varasemalt kantud Soome ja Leedu kriminaalregistritesse.

Kriminaalregistri andmetel peeti mees 2010. aastal kinni, kui ta üritas Soome kauplusest varastada sadade naelte väärtuses riideid.

Sabotaažiplaanid ulatuvad Saksamaast kaugemale

DNA tuvastamise järel seostasid Poola ametivõimud Karšakoud 2024. aastal Łódźi ehitusmaterjalide kaupluses toimunud süütamisega. Prokuratuuri hinnangul oli tegemist riiklikult tellitud sabotaažiga.

Leipzigis kasutatud lõhkekeha – lõhkeainega täidetud ja metallkorgiga suletud plekkpurk – sarnanes seadmetega, mis leiti Poolas, Leedus ja Saksamaal nurjatud Venemaa drooni- ja pommirünnakute plaanide uurimisel.

Poola luureraportitest selgub, et üks palgatud agent kaevas Leedu kalmistult välja sarnased lõhkeainepurgid ning peitis need Poolas maantee äärde.

Edasise uurimise käigus leidsid Leedu ametivõimud nii samalt kalmistult kui ka kahest muust asukohast riigis veel mitu identset anumat.

Väljaanneteni The Telegraph ja Welt am Sonntag jõudnud Leedu kohtuekspertiisi raportites nenditakse, et riigist leitud isetehtud pommides kasutatud "ümarad metallplaadid olid valmistatud täpselt samade tööriistade ja seadmetega". 

2024. aasta juulis postitas Poolas tegutsev agent pakke, milles olevatesse massaažipatjadesse ja kosmeetikatoodetesse olid peidetud detonaatorid ning süttivad ained.

Mõni päev pärast pakkide teelesaatmist puhkesid mitmel pool Euroopas tulekahjud: põlesid DHL-i ladu Birminghamis, Leipzigi lennujaam ja transpordisõlm Varssavi lähistel.

Leedu luure seostas pakitulekahjusid GRU-ga. Novembris koostatud salastatud toimikus viitas Leedu riikliku julgeoleku amet GRU erioperatsioonide talitusele (väeosa 52659) ning 161. eriotstarbeliste spetsialistide väljaõppekeskusele (GRU väeosa 29155).

Raportis märgiti: "Nende üksuste ülesanne on panna lääneriikides toime mõrvu, hävitada taristut, häirida Venemaa huvidele vastanduvate asutuste tegevust ja korraldada terroriakte."

Leedu luure hinnangul on üksus 29155 eliitrühm, mis tegutseb üha aktiivsemalt Lääne-Euroopas. Raporti kohaselt on üksuse agendid "saanud väljaõppe lõhkeainete ja tulirelvade kasutamises ning oskavad värvata allikaid ja luua agendivõrgustikke".

Luurehinnangu kohaselt on üksus 52659 alates 2023. aastast koordineerinud Euroopas sabotaažiakte, sealhulgas süütamisi, plahvatusi ja mõrvakatseid.

Väidetavalt koordineerivad peamiselt Venemaal asuvad kõrgema astme kontaktisikud Euroopas tegutsevaid madalama astme käsutäitjaid krüpteeritud suhtlusrakenduste, nagu Telegrami ja Viberi kaudu.

Toimiku andmetel korraldas sama rühmitus ka 2025. aasta oktoobris Bukaresti postkontori süütamise ja aasta varem toimunud tulekahju Vilniuse Ikeas. Kõrgete luureametnike hinnangul see nimekiri tõenäoliselt pikeneb.

Ühe kõrge NATO ametniku sõnul tunneb Venemaa enda peal äärmiselt tugevat survet ning on vastusena otsustanud sabotaažirünnakuid hoogustada.

"Venemaa sabotaaži- ja hübriidoperatsioonide sagenemine on paljuski tingitud Venemaa reaktsioonist sellele, et liitlased panustavad aina enam nii oma kaitsevõimesse kui ka Ukraina toetamisse," märkis ametnik.

"See hõlmab varasemast ründavamat retoorikat ja hübriidoperatsioonide oluliselt karmimaid meetmeid," lisas ta.

Venemaa Berliini saatkonna pressiesindaja aga taunis tekkinud olukorda, nimetades seda "uueks Venemaa-vastase hüsteeria laineks Euroopas" ja "alusetuteks süüdistusteks".