Venemaa on kiirendanud oma kodumaise Starlinki analoogi, satelliitsidesüsteemi Rassvet kasutuselevõttu, teatas esmaspäeval Ukraina sõjaväeluure asejuht kindralmajor Vadõm Skibitskõi.

"Moskva rajab Rassveti, mis on sisuliselt Starlinki süsteemi Venemaa analoog. Süsteemi orbiidile viimisega on alustatud tunduvalt kiiremini, kui esialgsed plaanid ette nägid," lausus Skibitskõi intervjuus väljaandele RBC-Ukraina.

Skibitskõi sõnul viis Venemaa esimesed 16 Rassveti satelliiti Maa madalorbiidile 2026. aasta märtsis ning jätkab satelliidivõrgustiku laiendamist. Varasemate teadete kohaselt viidi teine partii satelliite orbiidile juulis.

Skibitskõi lisas, et 2027. aastaks plaanib Venemaa luua 292 satelliidist koosneva võrgustiku ning laiendada seda 2035. aastaks 924 satelliidini.

"Praegu toimib side vaid katkendlikult, ainult siis, kui satelliit lendab üle meie territooriumi. Kui aga venelased saavad valmis täieliku satelliidivõrgustiku, hakkab süsteem tööle sarnaselt Starlinkiga," märkis Skibitskõi.

Skibitskõi ütles samuti, et Ukraina võimud juba otsivad võimalusi süsteemi rajamise takistamiseks, kuid ta ei täpsustanud detaile.

Ukraina mehitamata süsteemide väejuhatuse ülem Robert "Madjar" Brovdi nimetas esmaspäeval uudisteagentuurile AP antud intervjuus sellist asjade käiku "ohuks kogu planeedile".

"See tähendab, et diktatuuririik saab juurdepääsu teabele üle kogu maailma," lisas ta.

Starlinkil on alates täiemahulise sõja algusest olnud Ukraina sõjaväesides määrav roll. Veebruaris teatas Ukraina, et Venemaa vägede käes olnud volitamata Starlinki terminalid lülitati välja kaitseministeeriumi ja ettevõtte SpaceX koostöös, milles mängis võtmerolli endine kaitseminister Mõhhailo Fedorov.

Süsteemi rajamisel on aga ette tulnud ka tagasilööke. Venemaa riigikontrolli all olev ajaleht Kommersant kirjutas juunis, et üks märtsis orbiidile viidud 16 satelliidist on kaotsi läinud ning alles on vaid 15.

Rassvetist peaks valmides saama Maa madalorbiidi satelliidivõrgustik, mis peaks tagama kiire internetiühenduse. Venemaa väitel peaks süsteem kommertskasutusse jõudma 2027. aastal. Ukraina ametnike hoiatuse kohaselt hakatakse seda aga tõenäoliselt kasutama ka sõjalisel otstarbel, sealhulgas sidepidamiseks ja droonide juhtimiseks.