Eelnõu kohaselt jagatakse gaasitarbijad kuude gruppi ning määratakse järjekord, kuidas hakatakse gaasi varustusprobleemide korral kedagi gaasiga varustama.

Eesti Gaasi kontserni kuuluv maagaasi jaotusvõrguettevõte AS Gaasivõrk saatis majandusministeeriumile kirja, kus teatas, et nende hinnangul on eelnõu sõnastus väga üldine ning tarbijarühmadesse määramise alused vajavad täpsustamist.

Gaasivõrgu teatel peab määrus andma võrguettevõtjale piisavalt detailsed juhised ja seletuskirjast tuleks välja jätta vihjed võrguettevõtja kaalumis- või uurimiskohustusele.

"Tuletame meelde, et kuna tegemist on tarbija jaoks olulise otsusega, mis võib tuua tarbijale kaasa suuri kahjusid kuni pankrotistumiseni välja, ei saa seda otsust vastu võtta võrguettevõtja. Selle otsuse peab tegema riik," rõhutas ettevõtte juhatuse esimees Triinu Tamm.

Majandusministeeriumi poole pöördus kriitikaga ka Eesti Gaasiliit, kelle hinnangul on vähese kaasamise ja kiire menetlusega vastu võetud muudatused põhjustanud turuosalistes suurt ebaselgust ja arusaamatust. Ka liit ei ole rahul tarbijagruppide määramise vähese detailsusega ning võrguettevõtjaile pandud kaalumis- või uurimiskohustusega.

"Oleme seisukohal, et ükski võrguettevõtja ei pea uurima oma kliendi tegevusvaldkondi ega tegema infopäringuid, et täita riigipoolseid funktsioone. Määrus peab andma selged suunised, et kõik võrguettevõtjad jõuaksid ühe kliendi grupeerimisel sama tulemuseni. Riik ei või võrguettevõtjat panna olukorda, kus inimliku vea või kaalutlusõiguse tõttu jääb üks tarbija gaasist ilma ning seetõttu võib tarbijal tekkida õigus kaevata võrguettevõtja kohtusse," ütles liidu tegevjuht Heiko Heitur.

Tarbijagrupid peaks paika panema konkurentsiamet

Liidu arvates peaks konkurentsiamet tagama, et tarbijaid ei peaks enda jaoks sobivatesse gruppidesse määrama võrguettevõtjad, vaid seda teeks konkurentsiamet ning edastaks selle võrguettevõtjatele täitmiseks.

Gaasivõrk märkis, et Eestis on 23 gaasi jaotusvõrguettevõtjat ja nende võimekus tarbijarühmi paika panna on väga erinev. Ehkki Gaasivõrk on neist suurim, puudub selline pädevus neilgi. Võrguettevõtja teab vaid kliendi kontaktandmeid ja tema tarbimismahtusid, konkreetse kliendi andmetesse sisse minnes ka seda, milline on gaasi tehniline vastuvõtuvõimekus.

"Üheski seaduses ei leidu ka õiguslikku alust, mis võimaldaks võrguettevõtjal klientide ärisaladusele ligi pääseda või andmeid välja nõuda," põhjendas Tamm.

Gaasivõrk toob välja, et jaotusvõrguettevõtja ei oska hinnata, milline soojusettevõtja toodab eluruumide kütteks soojust kaugkütterajatistega, millel pole võimalik kasutada muud kütust kui gaasi. Kuna kõigil soojatootjatel tuleb soojuse piirihinnad kooskõlastada konkurentsiametiga, teab just viimane, kes neile kriteeriumidele vastab.

Samuti leiab ettevõte, et elektrituru seadus defineerib avariielektrijaama väga umbmääraselt ja võrguettevõtjad ei tea, milliste tema mõõtepunktide taga on avariielektrijaamad.

"Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on see ministeeriumil selgelt teada, mistõttu tuleks need jaamad määruses selgelt välja tuua," pani Tamm ette.

Võrguettevõtjad ei taha riigi tööd ise ära teha

Tema sõnul on eelnõu seletuskirjas täiesti valesti sedastatud, nagu ei kaasneks määruse rakendamisega kulusid. Õiglane oleks võrguettevõtjailt need kulud välja uurida ja need ka seletuskirjas välja tuua, leiab Tamm.

"Tarbijarühmade märkimisega kaasnevad võrguettevõtjale nii esmase märkimisega seotud ühekordsed, kui ka püsivad kulud, sealhulgas IT-kulud, registritest päringute tegemise kulud, personalikulud nii sisestamisele, kui kliendipöördumistega tegelemisele, valmisolekutasud massilise sulgemise tagamiseks," sõnas ta.

Ka Eesti Gaasiliit soovitab ministeeriumil arvutada välja, millised on eelnõuga kaasnevad kulud ja tulud, sest kui võrguettevõtja peab riigi jaoks töö ära tegema, on selleks vajalikud ka ressursid. Samuti ei ole ei liidu ega Gaasivõrgu hinnangul piisavalt selge kodutarbija mõiste.

Gaasiliit juhtis tähelepanu ka sellele, et määruse lisas välja toodud kaitstud tarbijate seas ei ole haiglaid ja meditsiiniasutusi. Samuti küsis liit, mis saab vee- ja kanalisatsioonisüsteemidest, krematooriumidest ja hoolekandeasutustest?

"Kas ministeerium on adekvaatselt hinnanud, mis toimub erinevates sektorites, kui gaas keeratakse kinni?" päris Heitur ministeeriumilt.

"Maagaasiseaduse eelnõu kooskõlastamine näitas, et majandusministeeriumi suhtlus turuosalistega on väga piiratud ning tunnetus turust on seetõttu tagasihoidlik, mida ilmestavad ka mõningad näited seletuskirjas. Olukorra parandamiseks oleks mõistlik turuosalisi paremini kaasata ja rääkida läbi erinevad positsioonid eelnõu tasandil," tõdes ta.

Kodutarbijad on gaasivarustuse prioriteetseim grupp

Juulis vastu võetud maagaasiseaduse muudatuste kohaselt pannakse majandusministri määrusega paika juhised tarbijagruppide määramiseks. Majandusministeerium on varem teatanud, et gaasitarbijate järjestus peaks paika saama hiljemalt oktoobri lõpuks. 

Kooskõlastusringil oleva määruse kohaselt saavad kõige kindlamad gaasivarustuse jätkumise suhtes olla kodutarbijad, kes on esimeses ehk prioriteetses tarbijarühmas. Teises rühmas on muud kaitstud tarbijad, milleks on eluruumide kütteks soojust tootvad ettevõtted, millel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas.

Kolmandasse tarbijarühma on määratud gaasil töötavad avariireservelektrijaamad, mis on olulise tähtsusega elektrisüsteemi toimimiseks.
Neljandasse rühma määratakse ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest gaasitarbijad, kelle tegevuse jätkamine sõltub gaasivarustuse olemasolust.

Kaks viimast tarbijarühma, mis gaasipuuduse korral esimestena gaasist ilma jäävad, on muud tarbijad, mille paigutamine kas viiendasse või kuuendasse rühma oleneb sellest, kui kiiresti on võimalik katkestada nende gaasiga varustamine. Viiendas rühmas on tarbijad, mille gaasivarustuse katkestamise aeg on kuni kuus tundi, kuuendas gaasitarbijad, mille gaasivarustuse katkestamise aeg on üle kuue tunni.

Majandusministeeriumi andmetel on Eestis gaasi kodutarbijaid umbes 44 000 ja mittekodutarbijaid umbes 13 000.