Harjumaal asuva Kiisa avariireservelektrijaama võimsus on 250 megavatti, kuid kasutusele võetakse see ainult mõned korrad aastas.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster rääkis ERR-ile, et Kiisa jaam pannakse käima juhul, kui mõne igapäevaselt töötava tavapärase elektrijaamaga ootamatult midagi juhtub, näiteks läheb see rikki. Siis võtab Kiisa jaam rikkis elektrijaama töö sellel päeval või tunnil üle, kuid igapäevases elektritootmises see ei osale.

"Tegelikult on isegi seaduses kirjas, et Elering ehk süsteemihaldur ei osale elektriturul," sõnas ta.

Kiisa jaama põhikütus on maagaas, kuid seda saab käivitada ka diislikütusega. Juulis tarniti Kiisale neli miljonit liitrit diislikütust, sest energeetikas on keerulised ajad ja igaks juhuks varuti ka reservkütust võimalikult palju.

"Seda reservkütust on meil nii palju, et saaksime Kiisat täisvõimsusel töös hoida seitse ööpäeva," märkis Köster.

Kiisa jaam on sellel aastal mõne teise jaama asendamiseks tööle pandud vaid mõne korra, kuid igal kuul pannakse see üheks tunniks käima, testimaks, et kõik töötab.

Kolmapäeval kella 18 ja 19 vahel kerkib elektri börsihind ennenägematu 4000 euroni megavatt-tunni eest. Ka päeva keskmine hind on rekordiliselt kõrge – 682,05 eurot megavatt-tunni eest.

Kui praegune hinnalagi Nord Pooli elektribörsil ongi 4000 eurot megavatt-tunni eest, siis Euroopa Komisjoni määruse järgi tõuseb maksimaalne hinnamäär automaatselt 1000 euro võrra, kui see ületab mingis hinnastamispiirkonnas 60 protsenti maksimaalmäärast. Seega tõuseb viie nädala pärast maksimumhind elektribörsil 5000 euroni megavatt-tunni eest.