Elektrikatkestuse ajal peavad regionaal- ja keskhaiglad 72 tundi iseseisvalt toime tulema, ja üldhaiglad 16 tundi. Siiski pole igas haiglas see suutlikkus täielikult saavutatud.

"Regionaalhaiglad suudavad meile antud ülevaate kohaselt generaatorite võimekust arvestades keskelt läbi ööpäev kuni 72 tundi toime tulla," ütles terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna peaspetsialist Liina Henn.

Haiglatel on palju olulisi elektrist sõltuvaid üksusi, kuid katkestuste ajal ei pea kogu haigla töös olema.

"Ideaalis võiks olla kogu haigla. Hea näide on Ida-Tallinna keskhaigla, mille kunagine juht andis korralduse, et kõik üksused peavad olema generaatoritega tagatud. Aga seaduse kohaselt keskendume ennekõike vältimatu abi tagamisele. See tähendab seda, et patsiendil, kes on eluohtlikus seisundis, oleks võimalik saada kiiret abi," rääkis Henn.

Põhja-Eesti regionaalhaiglal on tagatud kogu hoonele elektrienergia 72 tunniks, kinnitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla elektriinsener Valmar Ott.

"Kui hakata kõiki erinevaid elektrisüsteeme välja ehitama ja otsustada, mis jäävad ainult võrgutoitele ja mis generaatorite toitele, siis nende mahtude juures tuleb see oluliselt kallim, kui osta natuke võimsam generaator ja viia kogu raviasutus üle generaatori toitele," selgitas Ott.

Tartu Ülikooli kliinikumi elutähtsad süsteemid saavad generaatorite abil esialgu hakkama 36 tundi. Kogu haiglat pole neil plaanis katkestuste ajal elektriga varustada, ütles kliinikumi äriarendus- ja haldusjuht Johann Sulling.

"Siiamaani on haiglaid planeeritud Eestis ja ka kliinikumi hooneid ehitatud sellel põhimõttel, et haigla põhiidee on ravitegevus. Ta ei peaks pikaajaliselt tegelema elektritootmisega ja enda elektriga varustamisega. Sellest on lähtunud ka varusüsteemide projekteerimine," rääkis Sulling.

Kui suured haiglad on aastaid täiustanud oma elektrivarustuse suutlikkust, siis väikestes on olukord teine.

"Ei saa öelda, et nad pole saanud või pole jõudnud. Sest tegelikult üldhaiglad on lülitunud elutähtsa teenuse osutaja loetellu alles mõned aastad tagasi. Seetõttu polnud neil otseselt kohustust mõelda elektrivarustuse tagamisele," tõdes terviseameti peaspetsialist Liina Henn.