Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell teatas Twitteri vahendusel, et Kosovo ja Serbia piiriületuskorra vaidluses leiti Euroopa Liidu vahendusel lahendus.  

I am happy that we found a European solution that facilitates travel between #Kosovo and #Serbia, which is in the interest of all citizens of Kosovo and Serbia.

I thank @predsednikrs and @albinkurti for their leadership, and underline the excellent practical EU - US cooperation pic.twitter.com/kO4UZNenwk

— Josep Borrell Fontelles (@JosepBorrellF) August 27, 2022

Läbirääkimiste käigus lubas Serbia kaotada riiki sisenemise ja riigist väljumise puhul eraldi dokumentide nõudmise neile, kes kasutavad Kosovo ID-kaarti.

Kosovo lubas vastutasuks, et ei kehtesta Serbia ID-kaardi hoidjatele samasugust nõuet.

Siiski ei suutnud kaks riiki leida ühisosa Serbia numbrimärkide kasutamise osas Põhja-Kosovos.

Kosovo ja Serbia suhted on aastaid olnud pingelised. Eelmisel kuul jõudsid pinged protestideni piiril kui Kosovo võimud tahtsid, et Kosovos elavad etnilised serblased hakkaksid kasutama Kosovos väljastatud autonumbrimärke.

Samuti oli plaan nõuda riiki sisenevatelt serblastelt eraldi riiki sisenemise dokumente.

Ligi 50 000 inimest, kes elavad Kosovo piirialal Serbia vastas on nende meetmete vastu, kuna nad ei tunnista ka Kosovo iseseisvust.

Eelmine kuu panid etnilised serblased Põhja-Kosovos teedele barrikaade ning väidetavalt tulistati ka protestimärgina relvadest.

Peale tekkinud pingeid lubas Kosovo valitsus lükata uute reeglite kehtima hakkamise kuu võrra edasi.

Kosovo kuulutas 2008. aastal välja iseseisvuse, mida Serbia pole tunnistanud.

Piirkond on põhiliselt asustatud etniliste albaanlastega, kuid ala on oluline ka Serbia kultuuriloos – 1389. aastal peeti seal kuulus Kosovo lahing Serbia ja Ottomani vägede vahel.

Kosovo 1,8 miljonist elanikust on 92 protsenti albaanlased ja ainult kuus protsenti serblased.

Jugoslaavia sõdade järel paikneb Kosovos siiani NATO-juhitud üksus (KFOR) 3770 sõduriga.