"Sellistes tingimustes ei sünni tulevikutegijaid. Sellistes tingimustes on nii ülikool kui ka üliõpilased kerjused. Ja kuna paistab, et sõnad selles diskussioonis enam väga kaugele edasi ei vii, siis ma kutsun teid üles kõlistama neid kerjamünte selleks, et näidata, et tasuta kõrgharidus, tasuta kvaliteetne kõrgharidus ja toimiv õppetoetuste süsteem ei ole mitte luksus, vaid see on meie riigi ja ühiskonna kestmise alustala. Kõlistage!" rääkis meeleavaldusel Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Katariina Sofia Päts.

Münte kõlistades näitasid Tartu Ülikooli tudengid esmaspäevase avaaktuse lõpus oma meelsust kõrghariduse vähese rahastamise osas. Kõrgete üürihindade ja elamiskulude valguses tuleb Pätsi sõnul eriti esile kehv tudengite õppetoetussüsteem. Samuti kannatab rahastuse tõttu õppekvaliteet.

"Sinu seminarirühmad on suuremad, kui nad peaksid olema. Sinu õppejõul ei ole piisavalt aega isiklikku tagasisidet anda. Sa kaod selles mõttes sellesse massi ära ja sa ei saa siit kätte kõiki neid vajalikke oskusi, mida ühiskond ootab, et üks üliõpilane saab," lausus Päts.

Nii tuleks Pätsi sõnul mõelda õppetoetuste süsteemile, mis võimaldaks tudengitel keskenduda õpingutele ja ei sunniks töötama kooli kõrvalt. Samuti tuleks tõsta õppejõudude töötasu.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul plaanibki riik ülikoolide rahastust tõsta.

"Praegu on plaanitud sellel aastal lisada 10 miljonit eurot ja selle aasta baasilt  kasvatada vastavalt igal järgmisel aastal 15 protsenti kogu rahastamist. Praegu paistab Eesti poliitiliste erakondade vahel olema kokkulepe, et tasuta kõrgharidus jääb. Üksikud muudatused, mitu korda keegi võib ülikoolis tasuta käia ja mikrokraadide eest raha küsimine, need on võimalikud," lausus Lukas.

Pätsi sõnul katab aga praegune plaan vaid kriitilise ülikoolide vajaduse. Ülikoolid on toonud välja, et kõrghariduse rahastamine peaks tõusma ligi protsendi juurest taas 1,5 protsendini SKP-st. Millal selle tulemuseni jõutakse, ei osanud Lukas veel öelda.