23-aastaste laste suurperetoetust jaanuaris ei tule

Lapsed.
Lapsed. Autor/allikas: Tanel Valdna/ERR

Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu järgi kerkivad perehüvitised tuleval aastal nii, nagu koalitsioonis kokku lepiti, kuid 23-aastaste laste eest suurperetoetust veel ei saa.

Uus perehüvitiste eelnõu põhiosa on kui koalitsioonilepingust maha kirjutatud. Esimese ja teise lapse eest saab tuleval aastal senise 60 euro asemel 80 eurot. Üksikvanema lapsele kerkib toetus samuti 80 euroni, praegu toetatakse neid 19 euroga.

Lasterikka pere toetus kerkib 300 eurolt 600 euroni, kui peres kasvab kolm kuni kuus last ning 400 eurolt 800 euroni, kui peres on seitse ja enam last.

Alates ülejärgmisest aastast kergitatakse paljulapseliste perede toetust sama valemi abil, millega tõusevad pensionid. Indeksis, mis arvutatakse toetusesse 1. mail, arvestatakse nii tarbijahinna indeksit kui sotsiaalmaksu laekumist.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo loodab, et muudatus aitab vaesusriskis inimesi ja julgustab peresid senisest rohkem lapsi saama. Ehkki Reformierakond oli kaua seisukohal, et paljulapseliste perede toetuse nõnda järsk kasv pole mõistlik, kinnitab Riisalo, et kerkinud toetusi hiljem ei vähendata.

"Inimesed peavad saama arvestada, et otsused, mis on vastu võetud, jäävad ajas ja ruumis kehtima," sõnas Riisalo. Riigieelarvest võtab toetuste kerkimine tuleval aastal 149 miljonit eurot. Kolm aastat hiljem juba 175 miljonit eurot.

Vanusepiir kerkib aastate pärast

Suvel leppisid koalitsioonipartnerid kokku ka selles, et lasterikka pere toetusest väljumine toimub etapiviisiliselt. Praegu lõppeb toetuse maksmine siis, kui kolmest lapsest vanem saab 16-aastaseks või õppimise korral 19-aastaseks.

Koalitsioonileppe järgi makstakse toetust täies ulatuses senikaua, kuni vanem laps saab 24-aastaseks. Pärast seda väheneb peretoetus ühe kolmandiku võrra. Sama mudel jätkub, kuni 24-aastaseks on saanud kõik suurpere lapsed.

Värskest eelnõust niisugust muudatust aga ei leia ning Riisalo sõnul ei peagi seda seal olema. "Astmeline väljumine lasterikka pere toetusest on planeeritud jõustuma tulevikus, mitte järgmisel aastal," ütles Riisalo. "Ja seetõttu on võimalik seda teha eraldi eelnõuga.

Riisalo selgitas, et astmelise väljumise süsteemi pole võimalik tööle panna enne 2025. aastat. "Ja selles ajaraamis ja tempos me läheme," rääkis Riisalo.

Ministri sõnul eeldab uue süsteemi väljatöötamine keerulist arendustööd, mis võtab vähemalt miljon eurot. Pealekauba on veel palju kokkuleppeid sõlmimata.

Näiteks mida võib oodata perekond, kus 2025. aastal on kolm last, kellel vanust vastavalt 13, 17 ja 22 eluaastat? Kas see pere hakkab saama paljulapselise pere toetust või haaratakse uude süsteemi ainult neid peresid, kelle kõik lapsed on seaduse jõustumise ajal alaealised?

"Ei oska vastata sellele küsimusele," tunnistas Riisalo. "Need ongi põhjused, mille pärast ei olnud võimalik nii kiiresti seda astmelist väljumist seaduse paragrahvidesse kirjutada. Koalitsioonileppe tegemisel nii detailseid kokkuleppeid ei tehtud." Ministri sõnul on vastamata küsimusi, nii suuremaid kui väiksemaid, terve hulk.

Astmelise väljumise eelnõu lubab Riisalo tutvustada selle aasta detsembris. "Koalitsioonileppe kokkulepe ei näe samuti ette seda, et astmeline väljumine peaks aset leidma järgmisest aastast," ütles Riisalo.

Kolmelapselise üksikvanema elatis kasvab 130 eurot

Värske eelnõuga muudetakse ka elatise miinimumi arvutamise valemit. Praegu arvestatakse valemis nii lasterikka pere toetust kui lastetoetust. See tähendab, et kui toetus laekub last kasvatava vanema kontole, peab lahus elav vanem vähem elatist maksma.

Niisuguse süsteemi taga on mõte, et riik juba tasub osa lapsega seotud kuludest ning lahus elavalt vanemalt pole mõistlik nende samade kulude katmist nõuda.

Eelnõu võtaks paljulapselise pere toetuse valemist välja. Riisalo selgitas, et vastasel korral suruks kiiresti kerkiv toetus elatise summa niivõrd madalale, et kokkuvõttes võidaks üksikvanem kogu muudatusest oluliselt vähem kui kahe vanemaga perekond.

"Kolme lapsega perekond, kus vanemad elavad koos, saaks 340 eurot. Üksi last kasvatav vanem saaks poole vähem ehk 170 eurot," märkis Riisalo.

Kui paljulapselise pere toetus valemist täiesti välja võetakse, kasvab kolmelapselise pere miinimumelatis seniselt 506 eurolt 636 euroni. Riisalo sõnul on üksikvanemate toetamine väga oluline, sest just nemad on kõige suuremas vaesusriskis. Ühe ja kahe lapsega üksikvanemaid valemimuudatus siiski ei puuduta.

"Last üksi kasvatavate vanemate puhul ongi tavaliselt üks või kaks last," märkis Riisalo. Nendele vanematele tähendab seadusemuudatus koos lapsetoetuse tõusuga ka elatise vähenemist. Näiteks kui kehtiva õiguse kohaselt saaks ühe lapsega üksikvanem miinimumelatist 225,64 eurot, siis eelnõu jõustudes 215,64 eurot. Niisiis tekib olukord, kus ühest küljest peretoetus tõuseb 20 euro võrra, kuid makstav elatis väheneb 10 euro võrra.

Riisalo selgitas, et lastetoetuste tõus ei ole nii suure mõjuga ning sestap jäävad lastetoetused ka elatiskalkulaatorisse alles. "Igal mündil on kaks külge. Üks mündi külg on laste heaolu ja toimetulek. Ja teine külg on lapsest lahus elava vanema maksekoormus," rääkis Riisalo. "Ma arvan, et praegune valik on selline tasakaalustatud valik."

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: