Läänemets rõhutas maksusüsteemi reformimise vajadust. "Aasta aega tagasi juba riigi eelarvenõukogu on öelnud, et kogu riigieelarve on nii õhukeseks viilitud ja maksusüsteemi mõttes me ei suuda enam seda üleval pidada, et see tuleb nagunii põhimõtteliselt ümber teha. Poliitilist tahet kahjuks täna selles valitsuses ei ole, et maksusüsteemi ümber teha. Ja nii lühikese ajaga ei jõua ka seaduse mõttes neid muudatusi teha," rääkis Läänemets.

Läänemets ei osanud öelda, kui suur riigieelarve defitsiit olema saab.

Samuti ei ole valitsuses Läänemetsa sõnul praegu olnud juttu kärpimisest.

Samas mainis Läänemets, et Reformierakonna soovi kärbeteks võib aimata. "Eks seal tunda on... Kasvõi see hooldekodu kohtade teema. Ideoloogiliselt pole see teema kunagi Reformierakonna jaoks oluline olnud. Aga loomulikult, kui kuskilt võimalik raha leida on, siis nad seda võimalust kasutaks," sõnas Läänemets.

Koalitsiooninõukogu arutas nimelt esmaspäeval hooldekoduteenuse muutmist kättesaadavamaks neile, kelle rahalised võimalused pole suured. Järgmise aasta riigieelarves on teenuse kättesaadavamaks muutmiseks ette nähtud 40 miljonit eurot, aga arutelu jäi esmaspäeval pooleli.

Läänemets märkis, et meetme jaoks vajalik 40 miljonit eurot aastas on väike summa. "40 miljoni eest me saame tulemuse, kus senise 500 euro asemel kuus, peab inimene maksma umbes pensionile lisaks 70 eurot kuus hooldekodu koha eest juurde," ütles Läänemets.

Läänemets lisas, et sotside täiendav ettepanek on see, et isegi 70 eurot ei peaks inimene hooldekodu koha eest maksma. See läheks tema sõnul maksma kokku 55 miljonit eurot aastas.

"See oleks Eesti ajaloo suurimaid muutusi selles valdkonnas," ütles Läänemets.

Saatejuht Anvar Samost tõstatas ka teise vaidlusküsimuse, kus omavahel vaidlevad peaasjalikult Reformierakond, sotsiaalministeeriumi ametnikud ja Isamaa – peretoetuste maksmine kuni 24. eluaastani, mille sotsiaalministeerium eelnõude ettevalmistatud paketist välja jättis, öeldes, et kaks aastat võtab aega vastava IT-lahenduse tegemine.

Koalitsioonileppe järgi makstakse toetust täies ulatuses senikaua, kuni vanem laps saab 24-aastaseks. Pärast seda väheneb peretoetus ühe kolmandiku võrra. Sama mudel jätkub, kuni 24-aastaseks on saanud kõik suurpere lapsed.

24. eluaastani peretoetuste maksmine oli Läänemetsa sõnul Isamaa initsiatiiv, sotside ettepanek oli maksta peretoetusi 21. eluaastani.

Samas ütles Läänemets, et mõistab, miks peretoetust 24. aastani on venitatud. "See on sellepärast, et need noored, kes lähevad pere juurest ära, lähevad oma elu peale, lähevad ülikooli ja sellel perekonnal ongi raske," ütles ta.

Läänemets märkis, et kui riik vahepeal ei suuda seda süsteemi tagada, siis peaks õppetoetusi tõstma.

Jutt sellest, et IT-lahenduse väljatöötamine võtab aega kaks aastat, on Läänemetsa sõnul utoopia. "Ma usun, et seda saab oluliselt kiiremini teha kui kaks aastat. Mina vaataks Signe Riisalo otsa ja küsiks, kuidas sellega on," sõnas Läänemets.

Rääkides ettevõtete toetamisest kõrgete energiahindade kontekstis, ütles Läänemets, et peamine viis selleks on energiameetmete kaudu. Ta lubas järgmisel nädalal koalitsiooninõukogus uuesti tõstatada universaalteenuse laiendamise ettevõtetele.

"Täna sõltuvad inimeste töökohad ja inimeste võimalused väga palju sellest, mis saab energiahindadest," ütles Läänemets.

Reedel läheb Läänemetsa parteikaaslane, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut Euroopa energiaministrite kohtumisele Brüsselis.

Läänemetsa sõnul on Sikkutil kolm põhilist eesmärki.

"Börsiga tuleb tegeleda. Ei saa olla, et tipud mõjutavad hinda nii palju. Samuti gaasi pealt toodetud elektri mõju börsilt välja. Teine asi on hinnalagi CO2 kvoodile, see võiks olla 60 eurot tonn. Kolmas teema puudutab kõiki energiatootjaid – see liigkasum, mis neile on tekkinud, tuleks ära maksustada ja inimestele tagasi maksta," loetles Läänemets.

Elektrituru anomaaliate kohta ütles Läänemets, et kuna riik on selle turu loonud, on ka riigi kohustus turg korda teha.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimäe ja majandusministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari jutt sellest, et praegu toimiv turg ongi päris turg, mis aja möödudes end ise reguleerides korda teeb, on Läänemetsa sõnul naljanumber.

"Selle aja peale me oleme ju kõik vaesed. Sisuliselt me ju täna tõstame Eesti inimeste raha riigist välja. Lihtsalt pannakse inimesele, ettevõtjale käsi tasku ja viiakse selle kalli energia hinnaga raha riigist välja," kommenteeris Läänemets.