Ministeerium: naftaimpordi erandi kasutamine on ettevõtete endi otsustada

Välisministeeriumi asekantsleri Erki Kodari sõnul kajastab ministeeriumi avaldatud nimekiri Vene naftaimpordile erandi taotlejatest neid, kellel olid tänavu Vene ettevõtetega kehtivad lepingud või tahtlus naftat importida. See, kas ettevõte erandit kasutab või mitte, jääb nende enda otsustada.
Teisipäeval avaldas välisministeerium nimekirja ettevõtetest, kes on taotlenud erandeid üleminekuperioodil naftatoodete impordi jätkamiseks Venemaalt. Sanktsioonid Venemaalt nafta importimisele kehtestas Euroopa Liit tänavu juunis.
Praegu on kõne all kaks erandit ehk naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid, mida võib importida kuni 5. detsembrini ja muud naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid ning õlid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks ja õlijäätmed, mida võib tuua 5. veebruarini. Seda juhul, kui lepingud on sõlmitud enne selle aasta 4. juunit.
"Kui üldse tahta importida, siis need ettevõtted pidid endast teada andma 24. juuniks välisministeeriumile, kes edastas need ka [Euroopa] Komisjonile. Kui on ühekordsed lühiajalised tarnetehingud, siis neist tuleb 10 päeva jooksul ka teavitada," kirjeldas ta.
Ettevõtteid teavitati juunis, et ministeeriumile tuleb anda teada kehtivatest lepingutest.
"Nad andsid meile teada väga selgelt, millised on kehtivad lepingud, lepingumahud, lepingupartnerid. See on informatsioon, mida me avaldada ei saa, sest see kuulub iga ettevõtte ärisaladuse alla ja seda me hoiame väga kiivalt," rääkis Kodar.
Kodar märkis, et ministeeriumi teavitamine näitab, et ettevõtetel on kas kehtivad lepingud või soov teostada lühiajalisi tarnelepinguid. "Tahtlus seda erandit taotleda, kehtivatest lepingutest teavitada näitab, et ettevõtja soovib jätta endale võimaluse erandit kasutada selle üleminekuaja lõpuni. Kas seda täidetakse, on ettevõtte enda otsus," sõnas ta.
Nimekirjas toodi välja ka kaks Alexelaga seotud ettevõtet – Nord Terminals AS ja Alexela Bunkering. Alexela teatas, et need puhtalt transiidiettevõtted, millel pole ühtegi lepingulist Vene klienti ja kumbki pole deklareerinud ühtegi tonni kaupa siseriiklikku tarbimisse.
"See, kas nad lõppkokkuvõttes seda erandit kasutavad või mitte on nende enda otsus, aga kindel on see, et nad on deklareerinud ja me oleme Komisjoni teavitanud, et neil kehtivad lepingud on," ütles Kodar.
Nimekiri ettevõtetest on edastatud Euroopa Komisjonile ja rohkem ettevõtteid sinna ei lisandu.
Kodari sõnul ei ole ettevõtete kõnealuste lepingute maht suur. "Välisministeeriumi hinnang on, et vaadates nende ettevõtete tegevusalasid ja informatsiooni, mis meile on saadetud, siis suuremalt jaolt on tegemist punkerdamis- ja transiitettevõtetega, mis peamiselt reekspordivad Eestist ja meie hinnangul ei tule sealt suurt mahtu jaeturule," ütles ta.
Toimetaja: Barbara Oja