Praegu on Paxlovidi hankeleping Euroopa Komisjoni ja ravimitootja Pfizeri vahel sõlmimisel. Kui varem on ravimi Eestisse jõudmisel räägitud nii suvest kui ka septembrist-oktoobrist, siis praegu ütleb haigekassa, et ravimi Eestisse jõudmise aega on raske ennustada. Venimise põhjusena on välja toodud, et ravimitootja Pfizer ei soovi koguseid garanteerida ja Euroopa Liit ei taha riikidele ebakindlaid lepinguid.

Hanke venimine on tekitanud küsimusi, kas poleks Eestil olnud mõttekam minna iseseisvalt Pfizerilt Paxlovidi hankima. Eesti tervishoiuametnike hinnangul poleks üksi üritamine aga paremat tulemust andnud, pigem vastupidi.

Tervise- ja tööministri Peep Petersoni nõunik Maris Jesse tõi ühishanke positiivse näitena välja koroonavaktsiini. "Meil on kogemus koroonavaktsiinidega ja võin öelda, et kui me ei oleks olnud Euroopa Liidu ühishankes, siis oleksime saanud vaktsiinid oluliselt-oluliselt hiljem," sõnas Jesse.

Eesti alustas koroona vastu vaktsineerimist kiiremini kui Jaapan, sest neil polnud vaktsiini, märkis Jesse. "Sama loogika oli ka koroonaravimi ostmisel: ühishankes on tingimused paremad, kui meil oleks suhteliselt väiksese riigina suurte ravimitootjatega läbi rääkides. Hinna osas pole kõhklust ega kahtlust ja ka ajafaktor võib ühishanke puhul olla parem," sõnas ta.

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Maret Voore ütles, et ühishange aitab meil tõrjuda ravimifirma "ebamõistlikke tingimusi". "Viimastel aastatel on olnud Eestil võimalus osaleda Euroopa Komisjoni ühishangetes, mis on aidanud riikidel hankida neid vaktsiine ja ravimeid, mille kohta tootjad on teinud otsuse esialgu oma toodet n-ö vabale turule mitte pakkuda või kui pakutakse, siis ebamõistlikel tingimustel. Nendeks on näiteks kõrge hind või on seatud tellimusele miinimumkogused, mida ostjal ei ole oma turu vajaduse katmiseks võimalik realiseerida," ütles Voore.

Seega on EL-i ühishangetel osalejate hankevajadusi kokku pannes võimalik saavutada mastaabiefekti kaudu nii ühikuhinna vähendamist kui ka riigile vajaliku koguse fikseerimist, tõdes Voore.

Ühishanke ja iseseisvalt Pfizeriga läbirääkimise ühendamine – et vaadata, millisel moel ravimit kiiremini saab –, pole aga võimalik. "Euroopa Komisjon võib ühishankes seada riikidele ka tingimuse, et paralleelselt ühishankes osalemisega ei või riigid nn otseostu sooviga tootjatega läbi rääkida," sõnas Voore. "See vähendab riski, et tootjad on Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel olukorras, kus vabaturu nõudlus hakkab mõjutama, millist hinda, tarnet või teisi tingimusi pakub ravimifirma ühishankele," lisas ta.

Paxlovid koroonale uut klassifikatsiooni ei too

Üks põhjus, miks Paxlovidi Eestisse jõudmist nii pingsalt oodatakse, on varem tervishoiuametnikelt tulnud lubadus, et kodus kasutatava koroonaravimi kättesaadavus on üks peamisest kriteeriumitest koroona ümberhindamisel tavaliseks hooajaliseks nakkushaiguseks. Kui koroona leebemaks ümberhinnataks, poleks riigil võimalik enam ulatuslikke piiranguid kehtestada.

Ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laiuse sõnul pole aga Paxlovidi Eestisse jõudmine koroona staatuse muutmisel sugugi nii määrav. Suuremat rolli mängib siin eelkõige koroonaviiruse võime põhjustada rasket haigestumist, mis vajab haiglaravi, sõnas Laius.

"Teadlaste hinnangul ei ole praegu ringlev koroonaviiruse tüvi enam sedavõrd ohtlik kui varasemad. Viimased uuringud näitavad, et koroonaviirusega on Eestis nakatunud ja nakkusohtlik pea iga 30. täisealine elanik. Samas on haiguse kulg paljudel leebete nähtudega," rääkis Laius.

"Kui ravimid apteeki jõuavad, siis on need eelkõige mõeldud riskirühmade patsientidele. Teistel on koroonaviirusest põhjustatud haiglaravi vajaduse oht küll väiksem, kuid ei ole olematu," sõnas Laius. "Seetõttu ei saa me praegu öelda, et peatselt saavad kõikidele inimestele olema ravimid kättesaadavad ja selle kaudu saab haiguse ohupotentsiaali ümber hinnata," lisas ta.

Lisaks Paxlovidile on Eestisse jõudmas veel üks uue põlvkonna suu kaudu võetav koroonaravim Lagevrio. Ka selle ravimi puhul on Eesti teinud ühishanke koos Euroopa Liiduga. Lagevrio peaks Eestisse jõudma peale Euroopa müügiloa saamist.