Eelkõige on languses süüdi väga kõrge inflatsioon, mis tekitab surve palgakasvuks, kuid suurtes majandusharudes, nagu töötlev tööstus ja kaubandus, pole see praeguses olukorras alati võimalik.

Tallinnas koroona ajal pikalt remondis olnud Radisson Collection hotelli ja pankrotistunud Palace hotelli juht Ain Käpp ütles, et majutusettevõtetel on läinud esimesel poolaastal hästi.

"Nõudlus on kõrge, eksport juba töötab uuesti, külalised ka väljastpoolt tulevad Eestisse, nii et suund on tõesti päris hea. Võrreldes 2019. aastaga oleme me ikkagi paarkümmend protsenti Tallinnas siin käibest maas," sõnas Käpp.

Lisaks majutusele ja toitlustusele läks värske statistika järgi teises kvartalis olulistest majandusharudest hästi vaid IT sektoris. Kõige suuremate majandussektorite, töötleva tööstuse ning kaubanduse lisandväärtus langes aga koguni 10 ja 6 protsenti. 

"Inflatsioon on see peamine mure. Kuid tundub, et jah, et ettevõtted ei ole olnud võib-olla liiga edukad selle hinnatõusu edasikandmisel oma klientidele," rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Tegelikult oli inflatsiooni arvestamata majanduskasv teises kvartalis koguni 18 protsenti. Kuid 25 protsendini tõusnud inflatsioon tõttu kasvas SKP kõigest 0,6 protsenti.

Kiire hinnakasvu tõttu on palgasurve tugev, kuid näiteks tööstuses pole sageli võimalik palkasid tõsta.

"Ka meie tahaksime aidata töötajatel inflatsiooniga toime tulla ja tõsta palkasid, aga kasvavate energiahindadega on see väga raske," rääkis Kitman Thulema juht Herki Hälvin.

Sektorites, mis on sunnitud tööjõudu värbama, tuleb palgakasv aga kasumlikkuse arvelt.

"Kus turg ei ole päriselt taastunud, tuleb töötasu kasv kasumilikkuse arvelt. Ja sinna veel energiakulud otsa, nii et see muudab päris suure hulga ettevõtteid kahjumlikuks," rääkis Käpp.

Nestori sõnul näitab statistika, et Eesti majandus on juba sisenenud langusfaasi, mis eeldatavalt kestab järgmise aasta teise pooleni.

"Järgmised kvartalid julgen pakkuda, et me näeme negatiivset majanduskasvu, aga aasta kokkuvõttes, kuna esimene kvartal ikkagi oli veel tugev, siis aasta kokkuvõttes me ilmselt peaksime positiivse numbri saama," ütles Nestor.

Eelnevaid prognoose tuleb allapoole tõmmata ja tänavune SKP kasv jääb 0,5 protsendi juurde, ütles Nestor. 

Ka rahandusministeerium ja Eesti Pank eeldavad, et järgnevatel kvartalitel on Eesti majandus languses.

"Kui majandus ei kasva, siis isegi kui ajutiselt samal ajal võib näha, et palgad veel kasvavad päris jõudsalt, siis see ebakõla ei saa pikalt kesta. Kui majanduses on rasked ajad, siis hakkab see kajastuma ka tööturul. Tööpuudus suureneb, palgakasv aeglustub," rääkis Eesti Panga majandusprognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai.