Hinnatõus lööb valusalt paljude rahakotile ja paneb ebavõrdsemasse seisu need, kelle jaoks on näiteks autoga sõitmine vältimatu. Täpselt nii on Järvamaal elava Kangro perega, kuhu on peagi oodata neljandat last.

Iga kuu kulub lasteaias abiõpetajana töötaval pereema Talvil kütusele 250 eurot. Igapäevane ring – lapsed hommikul kooli, lasteaeda ja tööle ning sealt õhtul tagasi, on kokku juba 40 kilomeetrit. Kui lisada siia juurde veel laste trennid, läheb tiir veel pikemaks. 

"Me oleme leppinud, et teeme, mis me teeme, hoiame kokku, kust saab, aga igal lapsel peab olema vähemalt üks ring, kui ta seda soovib," ütles Talvi, et laste huviringide pealt kokkuhoidmine on viimane asi, mis nende peres kaalumisele tuleb.

Suured kütusekulud on pannud oma elus muudatusi tegema ka kullerina töötava Janne, kes sõidab Rapla lähistelt Tallinna tööle ja tagasi. Iga päev sõidab Janne kokku 90 kilomeetrit. Raha kokku hoidmiseks vahetas ta välja ka auto. "Ostsin endale elektriauto. Ma ei pea enam kütusehinda vaatama, pigem pean elektrihinda vaatama," rääkis Janne, kellel varem kulus kütusele pea 300 eurot. 

"Täna hommikul, kui tööle sõitsin, mõtlesin ma sellele, kuidas talve üle elada," sõnas Janne, kes sel suvel enda koju ka päikesepaneelid paigaldada lasi. "Elektrihinnad on sellised, et isegi päikesepaneelidega talvel nii palju ei toodagi. Eelmisel aastal oli meil tipparve 1200, ma ei tea, mis siis nüüd hakkab olema. Nüüd on elektrihinnad veel kõrgemad kui eelmise aasta talvel."

Janne suurim hirm on Eesti Energiale võlgu jääda. "Minu jaoks on võlad kõige hullem asi üldse."

"Seda ei saa siin ilustada, loomulikult läheb raskemaks. Kui inflatsioon on kiire, siis reaalset raha on vähem, see tähendab, et loomulikult läheb elu raskemaks," selgitas Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. "Aga kui seda panna perspektiivi, kuidas on olnud meie varasemates kriisides, siis praegu on ikkagi see koht, kus siseneme sellesse kriisi, majanduses küllaltki hea. Meil ei ole suurt vastuolu tarbimise ja sissetulekute vahel, nii nagu oli näiteks buumijärgses kriisis, kui oli suur majanduslangus 2008–2009. Tookord meie tarbimine püsis laenamisel, seda olukorda meil praegu ei ole, inimesed tegelikult on säästnud. Majanduslikult oleme märksa tugevamas seisus, kui oleme olnud varasemates kriisides," lausus Oja.

"Kõik inimesed peavad oma tarbimiskäitumist natukene muutma. Olema natukene innovaatilisem, vaatama, kuidas süüa teeb ja kuidas midagi tarbib. Kas tal seda asja vaja on ja kas seda kulu praegu vaja on. Võib-olla siis selliste kulude pealt, mis ei ole eluliselt olulised, nende pealt kokku hoida ja valmistuda selleks perioodiks. Et meil ei oleks nagu situatsioonis, kus suvel oli pidu taevani ja talvel on valitsus kõiges süüdi," soovitas ka Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing olla ettenägelik.

Mida veel Eesti pered on teinud, et talv üle elada, seda näeb "Siin me oleme" saates esmaspäeva õhtul kell 20.