Valitsus otsustas tellida kümme täiendavat elektrirongi

Valitsus kiitis teisipäeval heaks kümne uue elektrirongi soetamise Euroopa Liidu raha eest. Raudtee elektrifitseerimise edasiste arengusuundadega otsustati alustada ka ettevalmistusi uue elektrirongide depoo ehitamiseks Soodevahe külasse Rail Balticu planeeritava depoo kõrvale.

Uued rongid tellitakse 2020. aastal Tšehhi ettevõttega Škoda sõlmitud lepingu alusel. Kui 2020. aastal sõlmitud lepinguga ostab Elron kuus elektrirongi, siis leping jättis võimaluse veel kümne rongi soetamiseks, mis otsustatigi nüüd realiseerida, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan.

Ühe neljavagunilise elektrirongi maksumus on hanke tulemusena 9,07 miljonit eurot. Kümne uue kahesüsteemse elektrirongi soetamine maksab kokku 90,7 miljonit eurot ning see kaetakse Euroopa Liidu moderniseerimisfondist.

Kui 2020. aastal tellitud kuus rongi peaks hakkama Eestisse saabuma 2024. aastal, siis uued rongid valmiksid 2026.–2027. aastal – esimesel aastal vastavalt seitse ja järgmisel aastal kolm rongi, ütles Gailan.

Uus depoo Soodevahesse

Lisaks tegi valitsus põhimõttelise otsuse rajada Elroni rongide haldamiseks vajalik depoo uude asukohta, Rae valda Soodevahesse, samasse planeeritava Rail Balticu depoo kõrvale.

Gailani sõnul ei mahuks uued Škoda rongid enam praegusesse Pääskülas asuvasse depoosse ära ning seetõttu tuleb hakata projekteerima uut depood.

"Meil ei ole mõtet enam Pääsküla laiendamise investeeringuteks raha kulutada. Otsus oli, et Pääsküla jääb nii, nagu on, kasutame selle ressurssi veel niikaua, kui me saame, aga hakkame planeerima uut depood Soodevahesse," rääkis ta.

MKM-i esindaja sõnul võtab aega nii projekteerimine kui ka rahastuse planeerimine ning seetõttu jääb ehituse planeerimine umbes aastatesse 2025–2026.

Raudteele rajatakse väiksema võimsusega alajaamad

MKM-i saadetud pressiteate kohaselt otsustas valitsus edasi minna raudteele väiksema võimsusega veoalajaamade rajamisega, mis võimaldab hoida kokku kulusid, kuid rahuldaks kogu esialgse vajaduse.

Sellise lahenduse puhul toimuvad tööd esmajärjekorras tihedama kasutusega Tallinn-Aegviidu-Tapa-Tartu, Tapa-Narva ja Ülemiste-(Lagedi)-Maardu-Muuga lõikudel kogumaksumusega 289,5 miljonit eurot.

Selline lahendus jätab võimaluse korraldada lisaks reisijateveole ka elektrifitseeritud kaubavedu reisijateveost vabal ajal Tartu-Muuga liinil ning Narva suunal. Samuti on võimalik tulevikus kaubaveomahu võimalikul suurenemisel tõsta veoalajaamade võimsust. Elektrifitseerimine Aegviidu-Tartu liinil viiakse lõpule 2025. aasta alguseks.

Gailani sõnul paigaldatakse väikse võimsusega alajaamad, kuna pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale vähenes järsult ida-läänesuunaline kaubarongiliiklus läbi Eesti ning selliseid mahte nagu varem, praegu enam ei ole.

2025. aastaks valmivaid alajaamu saab tulevikus vajadusel ka suuremaks ümber ehitada, kui kaubaliiklust juurde tuleb ja sõitma hakkavad suuremad rongid, märkis MKM-i esindaja.

Täiendavad diiselrongid Tallinna-Viljandi liinile

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ütles MKM-i pressiteates, et kui kuus uut rongi hakkavad plaani kohaselt sõitma Tallinna-Tartu raudteelõigul, siis täiendavad kümme rongi on kavandatud Tallinna-Tapa ja Tallinna-Narva liinile. Sellega vabanevad diisel- ja elektrirongid on võimalik suunata teistele suurema nõudlusega liinidele, märkis Sikkut.

Gailani sõnul peetakse selle all silmas Viljandi suunda ja eelkõige Tallinna ja Rapla vahelist liini.

"Seal on 2024. aastal planeeritud möödasõiduvõimaluste tekitamine. Kui see valmis saab, on võimalik ka Rapla suunal rongiliikluse graafikut tihendada," ütles ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: