Kui viimane suurem kvaliteedihüpe reisirongiliikluses toimus aastal 2013, mil liinile jõudsid "porgandid", siis nüüd oleme jõudmas järgmise suurema sammuni. Raudteetranspordi uuendused ja taristu arendamine on aktiivselt töös, võimaldades lähiaastatel tõsta Eesti reisirongiliikluse uuele tasemele.

Ühenduskiirused kasvavad

Igapäevased rongireisijad teavad, et Elroni rongipark oleks vajanud täiendust juba mõne aasta eest, et täita kasvanud nõudlust. Sellest olenemata oleme suutnud sõidugraafikuid järk-järgult tihendada. Lõppemas on taristu ehitus Pääsküla-Keila vahel ja järgmisest aastast plaanime lääne suuna liiklussagedust tõsta märkimisväärselt.

Vaadates veelgi pikemalt ette, siis aastatel 2025-2027 suurenevad veomahud ja tihenevad sõidugraafikud juba kõikidel sõidusuundadel. Oluline on märkida, et ühenduskiirused peamiste sihtpunktide vahel kasvavad märkimisväärselt ja saavad olema konkurentsitult kõige kiiremad ükskõik millise teise transpordiliigiga võrreldes. Ettevalmistusi teevad nii Elron kui ka infrastruktuuriettevõted.

Vajalik on aga ületada vahepealse perioodi kitsaskohad. Elroni rongipark on tipptundidel sajaprotsendiliselt kasutusel ja kõigile istekohti tagada on keeruline. Tegeleme igapäevaselt koosseisude ringluse ja sõiduplaanide optimeerimisega, kuid üle oma varju hüpata me ei saa. Samuti peame arvestama, et sõidukiiruste tõstmine ja taristu arendamine võivad segada mingitel perioodidel tavapärast liiklust. Teatud lühiajalised ebamugavused on paratamatud, et jõuda uude ajajärku ka raudteetaristuga.

Ühistranspordi muutuste ja hoogustunud arenguga seotud muredes pole Eesti üksi. Meiega sarnase taristuga riikides on igal pool kaasaegsetest rongidest suur puudus. Euroopast kiirkorras ronge rentida ei ole võimalik, sest seal on nii rööpmelaius kui ka rongide enda laius meie omast erinev.

Hea tahtmise korral leiaksime mõne meie taristule sobiva, kuid kulunud vanaraua, mis vajaks liinile toomiseks olulist moderniseerimist, märkimisväärseid investeeringuid ning suurt ajakulu mitte vähem kui aasta kuni poolteist. Vanemate rongide varuosad tuleks hankida meie "sõbralikult" idanaabrilt ning lõpptulemusena saaksime liinile rongid, millest kümme aastat tagasi rõõmuga lahti saime.

Kasutusel olevad rongid on ehitatud algusest peale kas kahe-, kolme- või nelja-vagunilisteks ning vagunite lisamine valmis koosseisule tähendaks rongi täielikku ümberehitust. Lihtsa lahendusena tunduv vagunite lisamine on seega tegelikus elus sama pikk protsess kui uue rongi ehitus.

Tulenevalt eelnevast on uute rongide soetamine siiski ainuõige valik, et arendada ühistranspordi süsteemi võimalikult kuluefektiivselt ja jätkusuutlikult, isegi siis, kui tuleb pisut veel oodata. Järgmise viie aasta jooksul jõuavad liinile 16 uut rongi, mis tähendab et meie rongipark kasvab üle 40 protsendi ning see avardab oluliselt võimalusi reisijate paremaks teenindamiseks.

Uute rongide hankimisel oleme pööranud suurt tähelepanu just reisijamugavustele – esimeses klassis saavad olema senistest mugavamad istmed ning salong koos kohvialaga. Ka tavaklassi istmed on uutes rongides reisijate eelistustele vastavamad – istmeid said kevadel testida ja valikul kaasa rääkida kõik Balti jaama külastanud rongireisijad.

Linnavahelistes rongides on juba mõne aasta pärast kasutamiseks iseteeninduskioskid kuuma joogi ja võileiva soetamiseks. Kõik need parendused jõuavad hangitud rongidesse reisijate tagasisidet arvestades.

Et vastata raudteetranspordi kasvavale nõudlusele ja teenindada järjest rohkem rongireisijaid, on Elron saabuvate rongide tarbeks alustanud aktiivselt ka uute vedurijuhtide koolitamist. Sel aastal alustas õpet kümme tulevast vedurijuhti ning ka järgneval kahel aastal on plaanis suurendada vedurijuhtide koolitusmahtu vähemalt 20 õppe- ja praktikakoha võrra.

Paralleelselt on vajalik toetada ka depoo tööd ehk suurendada tehnikute, puhastusteenindajate, aga ka rongi klienditeenindajate arvu. Eesti reisirongiliikluse toimimise eest vastutab pea 320 töötajat ja lähiaastatel suureneb töötajaskond rohkem kui 350 inimeseni.

Pealinna lähirongiliiklus

Kui rääkida Tallinna linna lähiliiklusest, siis võiksime reisirongiliiklust arendada pigem teiste riikide metrooga võrreldes. Peatuste vahemaad on lühikesed ja reisi kestvus näiteks Tallinna-Keila vahel on väiksem kui paljude Euroopa suurlinnade metrooliinidel.

Linnalähiliikluse põhimõte on võimalikult suure sagedusega ja taktplaanis ehk regulaarse intervalliga sõitvad rongid, kus oluline on reisi kättesaadavus ja ühilduvus teiste (ühis)transpordiliikidega, aga ka ühenduse kiirus võrreldes alternatiividega.

Kuna Eestis ja eriti pealinna vahetus läheduses on vahemaad lühikesed, siis istekohti linnalähirongides võib olla pigem vähe, et seeläbi saavutada rongi maksimaalne mahutavus.

Vahel imestataksegi, et Elroni rongides on lisaks istekohtadele ka seisukohad. Jah, meie rongid on projekteeritud, testitud ja sertifitseerinud nii, et neis on nii iste- kui ka seisukohad.

Kõigis Elroni rongides on ca 60 protsenti maksimaalsest mahutavusest istekohtade all ja 40 protsenti on rongitootja määranud seisukohtadena. Loomulikult ei ole ka meie soov, et Eesti kaugliinide reisijad ruumipuuduse tõttu seisma peaksid, kuid linnalähiliikluses võiks see olla normaalsus.

Mõeldes 10-15 aastat edasi on mugav linnadevaheline liiklus ning kättesaadav ja kiire linnalähiliiklus see, kuhu poole Eesti rongitransport lähikümnendi perspektiivis peaks arenema.

Transpordi- ja liikuvuse arengukava kohaselt on reisirongiliikluse arendamine seatud primaarsele kohale, sest just rongiliiklus kui kõige turvalisem, keskkonnasõbralikum ja kiirem ühistranspordiliik, peaks toimima kogu süsteemi selgroona. Sama arengukava seab 2035. aasta eesmärgiks teenindada 20 miljonit rongireisijat, mis tähendab, et reisijate arv kasvab praegusega võrreldes kolm korda. Et seda saavutada, peame ka raudteetaristu arendamisel seadma esiplaanile reisija.

Lisaks ühenduskiiruste tõstmisele on vaja tegeleda ka reisijatele mugavama reisikeskkonna loomisega, et rongile jõudmine ja sihtpeatusest reisi jätkamine oleks sujuv ja meeldiv. Selleks on vaja head koostööd taristuettevõtete, omavalitsuste ning ühistransporti korraldavate asutuste vahel.