Jüri Toomepuu: USA uus suursaadik näitab tunnustust ja toetust Eestile
Kolmandikku USA saatkondadest juhivad sisepoliitilistel kaalutlustel suursaadikuks määratud isikud, kellel puudub diplomaatiakogemus. Suursaadiku kohale Eestis esitatud George P. Kent on aga elukutseline diplomaat, kirjutab Jüri Toomepuu.
Teeneka karjääridiplomaadi, USA riigisekretäri abi asetäitja välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia büroos, George P. Kenti arvatav määramine suursaadikuks Eestisse tähendab, et USA välisministeerium Eestit enam vähetähtsate riikide hulka ei loe.
Pahatihti määratakse USA suursaadikuks riikidesse, mida ei peeta USA välispoliitikale oluliseks, mõni mittediplomaadist püstirikas prominent tasuks kopsakate annetuste eest valitsevale parteile. Ameerika Ühendriigid on arenenud riikide seas ainulaadsed selle poolest, et peaaegu kolmandikku USA saatkondadest - ja enamat kui 60 protsenti neist, mis asuvad suuremates arenenud riikides - juhivad sisepoliitilistel kaalutlustel suursaadikuks määratud isikud, kellel puudub diplomaatiakogemus.
Näib, et USA välisministeerium on nüüd kaalunud ohtu, mida kujutab Eestile Vladimir Putini selgelt väljendatud soov taastada Stalini-aegse Vene kommunistliku impeeriumi "hiilgus" ja otsustanud, et USA diplomaat, kes on Venemaa ja Putini ekspert, võib aidata ohtu kärpida.
Eestile, teistele NATO liitlastele ja vabale maailmale on USA allakäik president Joe Bideni kahe võimuaasta jooksul olnud kahjulik. Afganistani fiaskole lisandus USA lõunapiiri avamine ja sealt on ebaseaduslikult sisse voorinud miljoneid kolmanda maailma immigrante ja suurel hulgal kommunistlikus Hiinas toodetud ning kümneid tuhandeid tapnud fentanüüli.
Samuti on teinud halba Donald Trumpi aegse USA energiasõltumatuse hävitamine, millele järgnes fossiilkütuste puudujääk ja hinnatõus, mis omakorda tekitas majanduslikult laastava inflatsiooni USA-s ja Euroopas ja aitas Putinil finantseerida rünnakut Ukrainale.
Meil on põhjust Bideni administratsiooni kiita Ukraina Venemaa-vastase vastupanu toetamise eest. Niihästi Putin kui ka USA luureorganisatsioonid tegid valearvestuse, kui arvasid, et Putin suudab Kiievi vallutada mõne päeva jooksul. Ukrainlaste kangelaslik vastupanu on pälvinud USA ja teiste NATO liitlaste toetuse. Kongressi üksmeelsel otsusel, millega Biden on nõustunud, on USA panustanud rohkem kui kõik teised riigid kokku.
Nüüd on juba põhjust tõsiseks lootuseks, et Ukraina võib vabastada Ukraina Putini kiiresti nõrgenevast armeest ja isegi, et rasked kaotused, mida venelased peavad kannatama, kukutavad Putini pikapeale võimult.
Putini marodööride kaotused Ukrainas on tublisti kahandanud riski, et Putin suudaks Vene impeeriumi "hiilgust" Eesti ja teiste varem okupeeritud riikide arvel taastada. Kui enda eluaegseks diktaatoriks määranud Putin peaks võimult kukkuma, võiks isegi loota, et Venemaa muutub lõpuks ometi demokraatlikuks riigiks, mis ei ihu hammast oma naabrite territooriumile ega taha röövida nende töövilja.
Toimetaja: Kaupo Meiel