Ehkki alternatiivpedagoogika võtteid on Eesti koolihariduses kasutatud juba möödunud sajandi algusest, on neid laiemalt teadvustatud viimastel aastatel. Sel sügisel avati Eestis esimene Itaalia arsti Maria Montessori välja töötatud pedagoogikat viljelev kool.

"Montessori klassiruumis lapsed saavad ise ruumis vabalt liikuda ja nad saavad ise endale valida seda, millega ta parajasti töötab või mis teema kallal ta tahab targemaks saada või millega rohkem tegutseda," selgitas Montessori klassi juhendaja Kadre Saar.

Oluliselt pikem traditsioon on Eestis samuti laste valikuid ja isikupära õpetuse keskmes hoidval lähenemisel ehk waldorfkoolil.

Waldorfkooli juured Eestis ulatuvad juba üle 100 aasta tagusesse perioodi ning möödunud õppeaastal omandas haridust 1593 noort just waldorfpedagoogika meetodil.

"See on ju päris naljakas, kui me ütleme, et me oleme 100 aastat vanad, siis mõeldakse, et oli keegi Austria sakslane, kes pani paika ja nii ongi. /.../ Idee on algusest peale üks olnud 100 aastat. See on see, et inimene on tervik ja me peame teda arendama. See on olnud algusest peale, et me peame kaasaaegsemaga kaasa minema, aga me peame oskama, saama aru sellest asjast," rääkis Tallinna Vaba Waldorfkooli juhataja Kristina Šanin.

Arusaamine on siinkohal oluline märksõna, sest üha enam on ka tavalisse üldharidusse lisatud alternatiivpedagoogika põhimõtteid. Tihti võetakse aga üle pigem väline vorm, mitte terviklik sisu.

"Kui me räägime ikkagi alternatiivpedagoogikast, siis me peaksime rääkima terviksüsteemist. See, mida me oleme üle võtnud, me oleme teatud detailid üle võtnud, sageli ainult vormilised. Kui sa seda filosoofiat hästi ei tea, siis võib juhtuda nii, et ma võtan ühe detaili kusagilt teises süsteemist, panen oma süsteemi, aga ta ei hakka niimoodi toimima nagu ta peaks," selgitas Tallinna Ülikooli alushariduse dotsent Maire Tuul.

Noored, kes on suurema osa haridusteest õppinud küll alternatiivkoolis, aga kellel on kogemusi ka riikliku üldharidusega, nendivad, et mõlemad variandid on vajalikud, et igaüks leiaks endale sobiva. Waldorfkoolide riigieksamite tulemused on näiteks viimastel aastatel jäänud keskmise juurde või alla selle, samas ütlevad õpilased, et stressi on vähem.

"Mul ei ole tekkinud üleliigset stressi. Muidugi see oleneb sinust endast, kui õigeaegselt sa asjad ära teed või mitte, aga see õhkkond pigem kutsuski tagasi. /.../ Aga muidu ma ei tea, mulle üldse ei meeldi selline, et üks kool on parem kui teine või mingid võrdlemised. Ma arvan, et igale inimesele on erinev kool sobilik," ütles Tallinna Vaba Waldorfkooli abiturient Marie Veling.

"Vahepeal on nemad mingites asjades ees ja meie mingites asjades taga, aga siis me jõuame neile järgi jälle. Õppida saab igal pool," sõnas samas koolis õppiv Erki-Sten Teppo.

Kasvanud on ka kristlikes koolides õppijate arv – aastaga 10-15 protsenti. Samas on tavakoolidest mõnes osas erinevate koolide õpilaste osakaal õpilaste koguarvust jäänud siiski suhteliselt väikseks – kuni kolme protsendi juurde.

Haridusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juhi Jürgen Rakaselja sõnul soovitakse palju luua ka süsteeme, mis riikliku õppekavaga ühte jalga ei astu.

"Mis on tõesti trend, võib isegi öelda, et on rohkem tekkinud selliseid mitte väga selgesti läbi mõeldud maailmavaatelisi lähenemisi, kus on isegi püütud saada koolitusluba sellisele koolile, mis ei lähe meie õppekavaga sugugi kokku. Ehk siis on kas täiesti oma peas või väikeses kogukonnas mõeldud välja mingisugune maailmapilt ja siis tahetakse selle pinnalt teha kooli. See kindlasti ei lähe, me ei saa selliseid asju endale lubada," ütles ta.

Samas võiks ministeeriumi hinnangul eri meetodeid julgemini kasutada ka tavakoolid.