"Kui vaatame teisi maailma majandusi, näiteks Kanadat või Austraaliat, kes on intresside tõstmisega meist ees, siis seal on kinnisvaraturg languses. Aga see ei tähenda kinnisvarakrahhi, vaid hindade korrektsiooni. Aga ka meile lähemal olev Rootsi, mis on näinud 30 aastat kinnisvarahindade tõusu, kas seal SEB ennustab, et tänu intressi tõusule tulevad hinnad tipust 15–20 protsenti alla," rääkis Arakas.

Ta lisas, et kinnisvaraturul on olnud jabur olukord mõnda aega ning seda võib praegu võrrelda äikese-eelse olukorraga, kus kõik ootavad pikselööki, et õhk puhtaks saaks.

"Valitseb põhimõte, et küsida pole piinlik. See aeg saab läbi, aga me ei näe ka sellist olukorda, mis toimus 2009–2010 kinnisvaraturul. Muidugi on ka pärast Covidi ja Ukraina kriisi sisendhinnad arendajatele kasvanud. Aga nüüd on jõevesi vaiksema voolu peale pandud. Tehingute arv hakkab langema, aga statistikas kajastub see aastase nihkega. Aga tervikuna on see kinnisvaraturule hea, sest pöörane ralli mäest üles ei saa olla hea," nentis Arakas.

Ta lisas, et suurim muutus tuleb see, et ootused liiguvad õigesse kohta. See puudutab vähem ratsionaalse ja rohkem emotsionaalse ostuvõimega inimesi.

"Me elame tarbijakeskses ühiskonnas ja see on üks olulisemaid majandusindikaatoreid. Kinnisvaral on läinud viimased 10 aastat hästi tänu odavale rahale. Keskpangad likvideerivad Covidi-aegseid vigu, kui keerati rahakraanid lahti. See raha, mis turgu paisati, tekitas praeguse olukorra."

Arakas arvutas, et Eestis on antud 10 miljardit eurot eluasemelaenu ja kui euribor peaks kerkima kaks protsenti, siis võetakse inimestelt täiendavalt 200 miljonit eurot ära.

"Mõju pöörastes energiahindades on aga sellega võrreldes kümnekordne. Öeldakse, et leibkondadel võiks eluasemele kuluda kuni 1/3 sissetulekust. Ma prognoosin, et sel talvel näeme muid numbreid."

Arakas lisas, et tema isiklikult ootaks praeguses olukorras koduostuga kuus kuni 12 kuud.

"Ma kuulun sinna erakonda, kes näevad potentsiaali väikeseks languseks. Ruutmeetri hind 5000 eurolt 2000 peale ei lähe, aga kui läheb ka 4000 peale, siis on see selge võit."

Majade hinnad liiguvad Arakase sõnul korteri hindadest tagapool. Viimasel ajal üsna kokku kuivanud korterite ja majade hinnavahe võiks pärast korrektsioone turul seega taas suuremaks minna.

Heas positsioonis on tema sõnul praegu moodulmajade tootjad, kes saavad pakkuda standardlahendusi.

Kas pangad võiks oma marginaale hakata alla tooma, Arakas ei usu. "Kui SEB ja Swedbanki vaade oma koduturul on negatiivne, siis ega nad väga optimistlikult üle lahe ka siia ei vaata," sõnas ta.