Praegu on riiklikult tähtsate kultuuriobjektide pingereas, mille kinnitas riigikogu aasta tagasi, Tartu südalinna kultuurikeskus (Süku), Narva Kreenholmi kultuurikvartal, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak.

"Kõige kaugemale oleme jõudnud Sükuga, leping on ettevalmistatud ja ootab allkirjastamist. Seal on jäänud mõned punktid, mida peame omavahel arutama, aga usun, et selle sügise jooksul suudame kindlasti lepingusse minna Tartuga," rääkis kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa ERR-ile. Teised objektid ei ole veel kultuurkapitali nõukogule taotlusi esitanud, märkis ta.

"Kõige intensiivsem on täna pingerea viimane objekt ehk Tallinna filmilinnak, aga ma usun, et filmilinnak koostöös Tallinna linnaga jõuab ka mingisugusesse arengusse," sõnas Allikmaa.

Ta märkis, et kultuurkapitali seadus ütleb, et nemad tohivad ühel ajal rahastada kahte objekti, ja seda pingerea alusel. Samas jätkuks kultuurkapitalil raha ka rohkemate objektide rahastamiseks. "Tegime täna riigikogu kultuurikomisjonis ettepaneku kaaluda võimalust, et kultuurkapital tohiks rahastada üheaegselt mitte kahte, vaid kolme objekti. See aitaks kiiremini valmida Rakvere Pärdi nimelisel muusikamajal ja avaks täiendavad võimalused filmilinnaku varem rahastamiseks. Nii aktsiisi- kui ka hasartmängumaksu laekumine on tõusutrendis, see annab kultuurkapitalile kindluse," rääkis Allikmaa.

Kultuuri ehitusobjektide paremusjärjestusse panemise lõpetamist Allikmaa ei poolda. "See pingeritta panemine oli põhjalik, ja riigikogu on oma otsuse pingerea mõttes teinud ja me lähtume sellest," sõnas ta.

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul vajab aasta tagasi vormistatud seadus korrigeerimist. "Kultuurkapitalil on raha, aga me ei saa piisavalt kiiresti ehitamistega edasi liikuda. Toetan ettepanekut, et saaks finantseerida kuni kolm ehitusobjekti, sest siis hakkame kiiremini ehitama," ütles Ladõnskaja-Kubits.

"Meil on nimekirjas viis projekti, mida peame rahastama, see oli riigikogu tahe seda just pingereana vormistada, mis tähendab, et kõik objektid peavad olema finantseeritud just selles järjekorras. Minu seisukoht on selline, et kui teatud objektiga ei saa nii kiiresti liikuda, kui plaanitud, siis võiksime aidata teist, mis on seal nimekirjas, ja mis on sellises faasis, et sellega saaks alustada. Selleks on vaja panna lauale seaduse muudatusettepanekud," rääkis Ladõnskaja-Kubits.

Teatud pinged, mis olid aasta tagasi, andsid vihje, et selline olukord võib juhtuda, märkis ta. "Filmilinnak ootab finantseerimist vägagi, aga on järjekorras viimane. Kui vaatame pingerida, siis jõuame filmilinnaku finantseerimiseni 15 aasta pärast, aga kui tahame selle projektiga edasi liikuda, siis tuleb seda teha kohe. Aga riigikogu otsustas nii. Meil on vaja vaadata, kes saaks kiiremini liikuda. Samuti peame arvestama sellega, et raha, mis on kultuurkapitalil praegu olemas, ju odavneb ka," sõnas Ladõnskaja-Kubits.

Kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna ütles, et kultuurkapitalil jääb igal aastal miljoneid eurosid arvele seisma, sest hasartmängumaksu laekub prognoositust rohkem. "Ei ole mõistlik jätta seda raha pangaarvele seisma, kui sellega võiks toetada teiste kultuuriobjektide kiiremat ehitamist," ütles Kersna.

"Esmaspäeval teeme otsuse, kas alustame seadusemuudatuse algatusega. Järgmine asi, kus peaks tulema otsused, on Tartu ja kultuurkapitali läbirääkimised, mis puudutavad ehitushinnaindeksiga arvestamist ja linna omaosaluse väikest muudatust," sõnas Kersna.

Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

Viimati otsustas riigikogu 1996. aastal rahastada riiklikult tähtsate kultuuriehitistena Kumu, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitamist.