Montenegro valitsusametnikel on julgeolekukaalutlustel soovitatud teha tööd võrgust väljas, et mitte anda kurjategijatele võimalust tundlikku materjali vahelt napsata. Rünnaku eesmärk oli takistada riikliku infotehnoloogia taristut ning ka vee- ja elektrisüsteeme.

"Kui võtame arvesse rünnaku intensiivsust ja viisi, kuidas kaitseministeeriumi rünnati, siis võib olla rohkem kui ainult kindel kahtlus, et selle taga oli kolmas osaline," ütles Montenegro kaitseminister Rasko Konjevic.

Selline sõnakasutus viitab riigi organiseeritud rünnakule. Montenegro riikliku julgeolekuagentuuri hinnangul oli korraldaja Venemaa. Lunaraha pahavara paigaldanud rühmitus tegutseb asjatundjate sõnul Kremli loal, peaasi, et ei ründaks sõbralikke riike. Seni ei ole teada, kui suures ulatuses infot on varastatud.

Poliitilises kriisis vaevelnud Montenegro jaoks oleks raskemat aega andnud otsida – augustis umbusaldas parlament teist korda aasta jooksul valitsust, sest peaminister allkirjastas mõjuka Serbia Õigeusu Kirikuga suhteid reguleeriva lepingu. Käib poliitiline sõda.

"Pomme ei ole, kuid on suur pinge, isegi suur hübriidkonflikt, kus on omavahel seotud ja vastamisi Venemaa ja Serbia luureteenistused, kuritegelikud rühmitused, poliitilised parteid ja Serbia Õigeusu Kirik. Kõik see kokku loob pinget ja riigi blokaadi," rääkis poliitikaanalüütik Zlatko Vujovic.

2006. aastal Serbiaga liitriigist lahklöönud Montenegro on endiselt kahevahel – kas peaks tihedad sidemed Serbia ja Venemaaga taastama või liikuma Euroopa Liidu suunal. Samas teatas välisministeerium, et riik peaks ühinema Vene kodanike viisavabaduse lõpetamisega.

620 000 elanikuga väikeriik ei ole ainus sihtmärk – alles eelmisel nädalal viskas Albaania oma riigist välja Iraani diplomaadid, süüdistades Teherani juulikuus toimunud küberrünnakus.