Appi, nad tantsivad! Kõigepealt jäi paljusid puritaane šokeerinud videole naabrite, soomlaste peaminister Sanna Marin. Ta pidi lausa avalikult vabandama tantsurõõmu tundmise pärast.

Aga vähe veel sellest, nüüd läheb televisiooni tantsusaatesse kogunisti Eesti endine peaminister, riigikogu esimees Jüri Ratas. Tule taevas appi, milline jultumus! Äkki tuleks kitsal ajal tantsimine sootumaks ära keelata? Ka selliseid kentsakaid mõtteid liigub kriisidest muserdet peades.

Rahvatantsijana julgen siiski soovitada keelamisele suisa vastupidist. Just kitsal ajal tuleks tants erilise au sisse tõsta. Turgutada ja tagant lükata iga tantsu ja iga tantsijat, sest tants teeb terveks nii ihu kui ka hinge. Tantsiv rahvas ja eriti tantsivate peaministritega rahvas on terve ja tugev rahvas. Ka esmapilgul ehmatavana tunduva tantsu aeg või koht on tegelikult ikka ja alati väga head paigad.

Näiteks koroonakriis ja tants. Absoluutselt sobimatuna näiv kooslus, aga tegelikult siiski mitte. Kõigepealt lendasid üle maailma filmikaadrid rängalt koroonast muserdatud Itaaliast. Karantiiniga kodudesse lukustatud inimesed tantsisid seal rõdudel üle linna kostva "Lambada" muusika saatel. Siis läksid liikvele kaadrid Ameerika, Austraalia, India ja Itaalia haiglates tantsivatest arstidest ja õdedest. Nad kargasid-keerutasid ennastunustavalt, kaitseülikonnad seljas ja maskid näo ees, ning läksid siis koroonasse surijate kannatusi leevendama. Rahvas üle ilma vaatas, nuttis ja levitas internetis.

Kes meist poleks kuulnud ukrainlaste sõjahümni "Oy u luzi chervona kalina" ehk siis laulu nutvast lodjapuust. Internet on tulvil noorte ja vanade tantse just selle meloodia järgi.

Kirik ja tants paistavad olevat lausa vastandid. Kirikus tantsimine tundub olevat pühaduse rüvetamine. Minu jaoks aga enam mitte. Olen tantsu vihtunud Ameerikas Charlestoni linna peakirikus. Jah, tegemist on sellesama Charlestoniga, kus toimusid muusikali "Porgy ja Bess" sündmused. See on linn, kust hakkas levima tants nimega tšaarlston.

Niisiis, kohaliku gospelifestivali ajal olin afroameeriklastest tulvil kirikus kontserdil. Alates teisest laulust muutus kontsert suureks pillerkaariks. Hüppamiseks, kargamiseks, keerutamiseks ka pinkide peal, Jeesuse nimi ikka suul. Kui hiljem ühelt kohalikult mammilt küsisin, kas nii ikka sobib, oli vastus kiire tulema: "Kui taevane valitseja Issand Jumal ei saada meie peale oma välku, siis oli tegemist ju talle meelepärase tegevusega."

Nii tore ja selge põhjendus. Et kuni taevast sadavat välku pole, võib maa peal tantsida nii palju kui soovitakse. Pealegi Issandale Jumalale meelepäraselt. Mõned aastad hiljem vaatasin Rakvere Kolmainu kirikus tantse, mis lavastatud Arvo Pärdi muusikale. Oli kaunis ja lummav tants kirikus.

Et tants on tähtis, seda näitab ka "Eesti õigekeelsussõnaraamatu" tantsusõnade rohkus. Seal on rahvatants, seltskonnatants, võistlustants, pulmatants, sõjatants, hüppetants, kükktants, varvastants, kõhutants, postitants, sületants, paaristants, rivitants, rühmatants, jäätants, suusatants. Ja nii edasi.

Muuseas, aastal 2011 toimus riigikogu õuel rahvatantsijate suurürituse "TeateTantsu" esitlus. Oma tantsuoskused panid seal proovile Kaja Kallas, Jüri Ratas, Taavi Rõivas ja Ene Ergma.

Niisiis las tantsib Soome peaminister Sanna ja las tantsib Eesti ekspeaminister Jüri.

Tegelikult on Jüri Ratase tantsuharjutuste kohta kriitikanooli visanud peaminister Kaja Kallas ise samuti tubli tantsija. Alles see oli, kui ta televisioonis oma rahvatantsumeenutusi jagas. Seega unustagem porisemine tantsimise pärast. Kiitkem tantsivaid poliitikastaare. Ja unistagem üheskoos sellest, et oleks ju lausa maailmaajalooline juhtum kui Jüri Ratas esitaks koos Kaja Kallasega "Tuljakut". Või vähemalt kaerajaani. Tants päästab maailma kriiside kiuste.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.