"Otsusele paberil ilmumine lõpetada eelnes aastaid kestnud olukord, kus meie tellija luges meid veebist," ütles Mandel.

Äripäeval ei ole juba enam kui viis aastat eraldi paber- ja digitellimust, nentis Mandel. "Kõik tellijad saavad kaasa digikonto ja loevad meid veebist ja osa võtavad peale paberi. Ainult paberitellijaid oli sadakond, mõned väikesed kohvikud. Neid, kes kasutasid nii paberit kui ka digi, oli tuhandeid ja neid, kes ainult digitaalset väljaannet tellisid, oli kõige rohkem," rääkis Mandel.

"Need, kellel oli digi kõrval ka paber, neid suuname vaikselt ka praegu veebi. Ütleme, et digitellija tegi meie eest selle pöörde ära," lisas ta.

Äripäeval ja selle venekeelsel sõsarväljaandel Delovõje Vedomostil on kokku 19 000 tellijat.

Paberväljaande ilmumisele pole Äripäev Mandeli sõnul kunagi peale maksnud. "Seda luksust meil pole. Digitellimuse hind on meil 27 eurot ja need, kes võtsid juurde paberi, maksid 34 eurot," ütles ta.

Äripäev teeb suurklientidele ka soodustusi – need, kellel on rohkem digikontosid, saavad soodsamalt. "Keskmine digitellimuse hind on meil 19 eurot kopikatega," ütles Mandel.

Äripäev koos paberväljaandega mõjukust kaotada ei karda. "Oleme digitaalne majandusuudiste edastaja. Digipööre seisab ees, ma võin kindlalt öelda, kõikidel ajalehtedel. Meil oli alles eile kohtumine Bonnieri grupi peatoimetajatega. Nad kõik vaatavad huviga, mida Äripäev teeb. Tegelikult kõik ühel hetkel astuvad sama sammu, millal see juhtub, ei tea. Uudiste printimine paberile on nii 19.–20. sajand," sõnas ta.

Tema sõnul ei põhine teiste Eesti ajalehtede otsus paberil ilmuda ainult majanduslikul kalkulatsioonil. "Mõlema suurema väljaande omanikel on ka trükikoda, see segab neid kainelt kalkuleerimast. Ma võin siin pakkuda, et mõne aasta pärast, aga vaatame. Meil oli ka see luksus, et meie lugejad, kes on juhid ja ettevõtjad, on juba harjunud uudiseid netist tarbima. Nende tellijaskond on vanem, kes pole harjunud netist tarbima, aga aeg teeb oma töö. Eks nad tulevad järgi," rääkis Mandel.

Postimees ja Õhtuleht jätkavad paberil

Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ütles, et kitsamas mõttes pole Äripäeva sammul suuremat tähendust. "Eks Äripäev tegi matemaatilise tehte ja tuli välja, et neil olid paberlehega kulud suuremad kui tulud," ütles Šmutov.

Õhtulehte Äripäeva otsus aga suurt ei mõjuta. "Meie teenindame oma 30 000 paberlehe tellijat edasi ja me ei näe, et Õhtuleht võiks lähiaastatel sarnaselt Äripäeva paberlehele kuhugi kaduda," lubas ta.

Õhtulehe paberleht on Šmutovi sõnul väljaandjale selgelt kasumlik. "Oleme selle üle uhked, et paberleht aitab teha meil sõltumatut ajakirjandust – me ei pea mõtlema, kust meie raha tuleb, sest raha tuleb tellijatelt. Õhtulehe kirjastusel pole olnud kunagi nii palju tellijaid kui praegu. Paberlehe tegemine on meile ka missiooniküsimus, ja me kavatseme seda hoida nii kaua kui võimalik," sõnas Šmutov.

Tema sõnul on võimalik, et mõni Äripäeva paberlehe lugeja tuleb nüüd üle Õhtulehe lugejaks. "Eks oleme sinna Äripäeva-maale natukene oma varvast tõstnud, kui sinna saaks nüüd korralikult jala maha panna, siis äkki mõned Äripäeva paberlehe tellijad tulevad ka meie juurde," sõnas Šmutov. 

Ka Postimees jätkab paberlehega samas mahus kui seni, ütles peatoimetaja Priit Hõbemägi. Ta ei leia, et paberlehe väljaandmine võiks olla meediamajale kahjumlik. "Tänapäeval ei ole suurt mõtet arvutada eraldi välja paberajalehe ilmumise kulusid, sest peamine ajakirjanduslik toode ja valdav osa selle kasutajatest on mobiilis ja veebis ning paberleht on vaid üks paljude toodete hulgast, mida samade toimetuslike ressurssidega tehakse. Igal neist on omad olulised tugevused, mis üheskoos moodustavad brändi väärtuse," ütles Hõbemägi.

Ta leidis, et kuigi jätkub ajalehtede ärimudeli liikumine reklaamituludelt digitaalsetele tellimustele ja otsesuhtlemisele kasutajatega, siis väärivad traditsioonid lugupidamist ja jätkamist.

"Paberlehtede iga võib ennustada suures plaanis järgmise 10–15 aasta peale, kuid tugevamad brändid nagu Postimees annavad paberlehte kindlasti välja seni, kuni see on meie lugejate vajalik ja oluline. Lõpliku otsuse teevad ikka meie lugejad," märkis Hõbemägi.

Ekspert: paberleht pole nii oluline

Ajakirjandusuurija Marju Himma sõnul on paberleht oma tähtsust ajakirjandusmaastikul kaotamas. "Paberleht pole enam kuigivõrd oluline. Ühelt poolt on see muidugi kaubamärgi kandja, aga teiselt poolt ei juhtu ka midagi, kui paberväljaannet ei ole. Eesti meediaväljaanded on piisavalt tugevad ka selleta, et neil oleks paberväljaanne kõrval brändi toetamas," ütles ta.

Siiski tuletas ta meelde teiste riikide kogemust, sest näiteks Rootsi kohalikud väljaanded kannatasid väga tugevalt, kui ajaleht enam paberil koju ei tulnud. "Sellele segmendile lugejatest, kes naudib paberväljaande käes hoidmist ja lugemist, siis tema jaoks kaob koos paberväljaandega ära see väljaanne tervikuna. Teatud väike oht on paberi kaotamisega, aga üldises plaanis on siin tegemist ikkagi marginaalse osaga auditooriumist," märkis Himma.

Mida rohkem nišiväljaanne, nagu Äripäev, seda rohkem tellitakse seda sisu pärast, mitte selle pärast, et oleks prestiižne ajaleht laua peal, ütles Himma.

Neljapäeval teatas Äripäeva väljaandja, et paberlehte alates järgmisest aastast enam ei ilmu. Ajalehe asemel hakkab kirjastus paberil välja andma kuukirja, kus presenteerib edetabeleid nagu Rikaste TOP, Palga TOP ja Gaselli TOP.
Juba praegu ilmus 33 aastat päevalehena välja antud Äripäev kord nädalas.