Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 14. novembril kell 20.30:

- Zelenski: Putini Kostjantõnivka ettepaneku eesmärk on linn vallutada ja liikuda edasi Kramatorski suunas;

- Ukraina andis uued kaugmaarünnakud Venemaa võtmetähtsusega naftakeskuse ja sõjaväelennuvälja pihta;

- Zelenski: Starshieldi piirangud annavad Venemaale suurema ründevõimaluse;

- Zelenski: USA pakkus Ukraina alade loovutamist NATO liikmesuse vastu;

- Zelenski: Venemaa panustab kõik tänavusele talvekampaaniale;

- Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai vigastada 50 inimest;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1710 sõdurit.

Zelenski: Putini Kostjantõnivka ettepaneku eesmärk on linn vallutada ja liikuda edasi Kramatorski suunas

Venemaa president Vladimir Putin tegi ettepaneku luua sõjast laastatud Ida-Ukraina linnas Kostjantõnivkas ajutine "humanitaarmissioon". Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul võib see aga anda Vene vägedele võimaluse linna siseneda ja see okupeerida.

"See on täiesti algeline lüke, sest muidu ei ole tal võimalust seda linna vallutada," ütles Zelenski 13. novembril ajakirjanikele. Ta vihjas, et relvarahu võimaldaks Vene vägedel liikuda soodsamatele positsioonidele nii Kostjantõnivkas kui ka selle ümbruses.

Zelenskõi sõnul edastasid ettepaneku talle USA läbirääkijad. "Selgitasin Ameerika läbirääkijatele oma seisukohta Kostjantõnivka suhtes. Seal elavad eranditult Ukraina kodanikud. Ja Kostjantõnivkas käivad lahingud," ütles ta.

Sõjast räsitud Donetski oblastis asuv Kostjantõnivka on endiselt suur takistus Venemaa püüdlustele vallutada ülejäänud piirkond. See muudab asula üle kontrolli saavutamise Moskva jaoks nii sõjaliseks kui ka diplomaatiliseks prioriteediks.

Zelenski rõhutas, et Ukraina on teinud kõik võimaliku tsiviilelanike piirkonnast evakueerimiseks.

"Kui loovutame Kostjantõnivka, on nende järgmised sihtmärgid meie teised linnad Donbassis," ütles ta. President lisas, et Ukraina edastas USA esindajatele nimekirja seitsmest või kaheksast blokeeritud asulast (sealhulgas Oleškõ lähedal asuvatest küladest), kus viibivad endiselt tsiviilisikud ja lapsed. Venemaa ei pakkunud aga humanitaaroperatsiooni ühelegi neist. "Miks? Sest pärast Kostjantõnivkat tulevad Kramatorsk ja Slovjansk," märkis ta.

Putin tegi ettepaneku 12. novembril Moskvas toimunud kohtumisel USA erisaadikute Jared Kushneri ja Steve Witkoffiga. Samal ajal jätkuvad lahingud Kostjantõnivkas.

Ukraina on tagasi lükanud Venemaa väited, justkui kontrolliks Moskva Kostjantõnivkat. Ukraina kindralstaabi teatel jätkavad nende väed tegutsemist Vene jalaväerühmade vastu, kes püüavad linna imbuda.

Ukraina andis uued kaugmaarünnakud Venemaa võtmetähtsusega naftakeskuse ja sõjaväelennuvälja pihta

Ukraina relvajõud ründasid taas Venemaal Samara oblastis asuvat naftarajatist, mis on Uurali toornaftasegu peamine ekspordikeskus, ning Lipetski oblastis asuvat Lipetsk-2 sõjaväelennuvälja.

Kindralstaabi andmetel puhkes tulekahju Samara oblasti Prosveti küla lähedal asuvas naftatranspordi juhtimiskeskuses, mis asub Ukraina kontrolli all olevast territooriumist umbes 950 kilomeetrit idas. Põlesid mitu naftamahutit.

Jaam on Venemaa energiaekspordi süsteemi üks olulisemaid sõlmpunkte. Sinna jõuab nafta torujuhtmete kaudu Tatarstanist, Lääne-Siberist ja teistest Venemaa piirkondadest. Rajatis on olnud korduv sihtmärk Ukraina hiljutistes Venemaa naftataristu vastastes rünnakutes.

Samuti kinnitas kindralstaap lööki Lipetsk-2 lennuväljale Lipetski oblastis, mis asub Ukraina piirist üle 340 kilomeetri ida pool. Kindralstaabi teatel tabati 13. novembril lennukite hooldamiseks mõeldud eritehnikat sisaldavat angaari, lennukikütuse mahutit ning lennuvälja juhtimis- ja kontrollikeskust.

Zelenski: Starshieldi piirangud annavad Venemaale suurema ründevõimaluse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 13. novembril, et satelliitsidesüsteemi Starshield kiiruspiirangud Venemaa okupeeritud alade kohal on väga ohtlikud, sest kätkevad endas poliitilist mõju Ukraina suveräänsusele.

"Kui kehtestatakse piirangud, tunnistatakse juba osaliselt, et ajutiselt okupeeritud alad ei kuulu meile," ütles Zelenski ajakirjanikele. Ta viitas kehtivale keelule, mis ei luba Ukrainal kasutada Starshieldi Venemaal asuvate sihtmärkide ründamiseks ja mis laieneb nüüd osaliselt ka Moskva okupeeritud Ukraina aladele.

Uued reeglid vähendavad Starshieldi töökiiruse 161 kilomeetrini tunnis, pärssides sellega Ukraina võimet tulistada alla Venemaa ründedroone. Tavaliselt hävitatakse need droonid juba okupeeritud alade kohal.

"Nüüd peame need alla tulistama muudel kaitseliinidel, mis annab venelastele rohkem ründevõimalusi," sõnas president.

Zelenski sõnul suhtles kaitseministeerium SpaceX-iga. Ettevõte vastas, et ei kehtesta mingeid piiranguid, ja nimetas probleemi tehniliseks rikkeks. "Me ei usu seda," nentis Zelenski. Ta lisas, et piirangud on kehtinud juba viis päeva ning Ukraina testib ühendust eri suundadel iga päev.

"Saame iga päev sama kinnituse. Seega pole tegu üksikjuhtumitega, vaid ulatusliku probleemiga," märkis riigipea. SpaceX lükkas väited avalikult ümber. "See on vale. Mingeid muudatusi pole tehtud," teatas ettevõte.

Samuti märkis Zelenski, et USA välisminister Marco Rubio ütles talle varasemas vestluses, et Starshield on rohkem USA valitsuse kui SpaceX-i kontrolli all.

"Praegused Starshieldi piirangud viitavad aga sellele, et need kehtestas SpaceX," nentis president.

USA Kongressi Ukraina toetusrühm, mis koosneb mõlema partei esindajatest, nõudis Trumpi administratsioonilt ja SpaceX-ilt põhjalikku selgitust ning kutsus üles viivitamatult taastama Ukraina täielikku juurdepääsu Starshieldile.

Zelenski: USA pakkus Ukraina alade loovutamist NATO liikmesuse vastu

"Ameeriklased tõstatasid küsimuse: "Mis siis, kui Ukraina liitub NATO-ga? Kas Ukraina lahkuks Donbassist?". See oli esimene kord, kui see teema tõstatati," ütles Zelenski.

Tema sõnul panustab Venemaa kõik selle talve sõjategevusele. Samuti hoiatas Zelenski, et Kremli nõudmised Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümberjoonistamiseks on ohtlikud ja võivad viia uute sõdadeni.

Zelenski rääkis meediaga reedel pärast Taanis ja Iirimaal toimunud visiite, kus ta kohtus Euroopa liidritega pärast kahepäevaseid USA vahendatud Ukraina-Vene kõnelusi Abu Dhabis.

Kõnelused lõppesid läbimurdeta, kuid kõik osapooled nõustusid, et Euroopa ametnikud tuleks kaasata tulevastesse läbirääkimistesse.

Zelenski sõnul arutab Ukraina konkreetseid julgeolekugarantiisid NATO-lt ja Euroopa Liidult ning kui lääneriigid need kinnitavad, küsib ta Ukraina ühiskonnalt, kas sellega nõustutakse või mitte.

USA saadikud Jared Kushner ja Steve Witkoff osalesid Abu Dhabi kõnelustel ja kohtusid seejärel eraldi Vene režiimi juhi Vladimir Putini ja Zelenskiga. Moskva lükkas Abu Dhabi kõnelustel tagasi ettepaneku relvarahuks energiarajatiste ründamisel, ütles Zelenski.

"Mis puudutab energiarajatiste ründamise relvarahu ettepanekut, siis venelased ei taha seda," sõnas Zelenski. Putini ettepanek "humanitaarmissiooniks" Kostjantõnivkasse oli Zelenski sõnul kavalus, et panna Kiiev lahingutegevusest haaratud linnast lahkuma ja avada tee teistele asulatele Donetski oblastis.

Venemaa teatas tänavu, et on linna vallutanud, kuid Ukraina sõnul lahingutegevus jätkub. "Putin lihtsalt tahab, et me lahkuksime Kostjantõnivkast, et nad saaksid linna siseneda ja sel viisil kogu linna okupeerida," ütles Zelenskõi.

Moskva väed on alates 2022. aasta veebruaris alanud sissetungist liikunud aeglaselt lääne poole, kuid pole suutnud kogu Donetski oblastit vallutada.

Zelenski sõnul on Euroopa Liit ja NATO Euroopa ainus tõeline julgeolek ning Moskva katse maailmajao julgeolekukorraldust üle vaadata on ohtlik, sest just sellised asjad viivad sõdade või eskalatsioonideni.

Zelenski: Venemaa panustab kõik tänavusele talvekampaaniale

Venemaa panustab Ukrainaga peetavas sõjas kõik tänavusele talvekampaaniale, ütles president Volodõmõr Zelenski laupäeval avaldatud kommentaarides, kutsudes ühtlasi vastu võtma USA sõjalist abipaketti, mis survestaks Vene režiimi juhti Vladimir Putinit lahingutegevust lõpetama.

"Nad panustavad kõik sellele talvele," ütles Zelenski reedel meediale antud, kuid seni avaldamiskeelu all olnud kommentaarides. Tema sõnul oleks USA kongressi poolt sanktsioone ja relvaabi käsitleva seaduse vastuvõtmine just selline motivatsioon, mida Putin vajab olukorra deeskaleerimiseks.

Venemaa rünnakus Zaporižžjale sai vigastada 50 inimest

Venemaa reedeses rünnakus Ukraina kaguosas asuvale Zaporižžja linnale sai vigastada vähemalt 50 inimest, sealhulgas kaheksa last, vahendas The Kyiv Independent.

Rünnak tabas Kosmitšnõi linnaosas asuvat kortermaja, ütles Zaporižžja oblasti sõjaväevalitsuse kohusetäitja Mõhhailo Semikin. Kahjustada said kolme korruse korterid ning teisel ja kolmandal korrusel puhkesid tulekahjud.

Ukraina riikliku päästeteenistuse teatel päästsid päästjad rünnaku järel korteritesse lõksu jäänud 17 inimest. Hoone korterites ja lähedal asuvas autos puhkesid tulekahjud. Vene rünnak kahjustas ka teise viiekorruselise elumaja kortereid ja fassaadi.

Väljaande Suspilne andmetel tabasid linnaosa kortermaju kaks Venemaa raketisüsteemi Tornado-S raketti.

Kohalikud võimud teatasid samuti, et päästeteenistuse Cobra töötaja hukkus, kui talle kukkus peale betoonplaat. Päästja koristas parasjagu Venemaa rünnakus kahjustada saanud hoone rususid.

Päästeteenistuse psühholoogid osutasid abi 31 elanikule, sealhulgas kahele lapsele. 

Pääste- ja otsingutööd kahjustada saanud kortermajade juures on lõpetatud ning linna töötajad on alustanud taastamistöödega, teatas reedel Ukraina kaitseministeeriumi väljaanne ArmyInform.

Rünnak toimus ajal, mil Vene väed püüavad kehtestada Zaporižžjale logistilist blokaadi, mis võib sillutada teed edasitungile Dnipro linna suunas, rääkis Ukraina 7. õhudessantkorpuse ülem Jevhen Lassitšuk 10. novembril avaldatud intervjuus.

Samal ajal kasvab surve Ukraina kaitsele Zaporižžja oblastis, millest umbes 75 protsenti on DeepState'i territoriaalsete andmete järgi Venemaa vägede okupeeritud.

Lassitšuki sõnul võib Venemaa püüda avada Zaporižžja oblastis uut pealetungisuunda, sundides Kiievit suunama sinna vägesid Donetski oblastist. Seal on Venemaal olnud raskusi Ukraina tugevalt kindlustatud linnade vallutamisega.

Lassitšuk hoiatas, et Zaporižžja kaotamine oleks võrreldav Donbassi kaotamisega.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1710 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes  1 620 630 (+1710);

- tankid 12 478 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 25 750 (+19);

- suurtükisüsteemid 52 355 (+33);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2273 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1756 (+0);

- lennukid 452 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 3140 (+4);

- operatiivtaktikalised droonid 607 531 (+448);

- tiibraketid 5196 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 174 609 (+302);

- eritehnika  4905 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.