Sotsiaaldemokraadid arutasid täna tund aega, kas hääletada homme eelnõu poolt, mis jätaks kolmandate riikide kodanikud võimaluseta hääletada kohalike omavalitsuste valimistel. Eelnõu esitas aprillis toona opositsioonis olnud Isamaa, kes põhjendas muudatust julgeolekuohuga ning ennekõike soovitakse piirata Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõigust.

SDE fraktsiooni esimees Indrek Saar ütles, et õigusriigis tuleb õigusriigi põhimõtetest kinni hoida ka kriisi ajal. "Ukraina kaitseb täna vabu väärtusi. Need on demokraatia, õigusriik ja inimõigused, kui muutume meie vastastega ehk Venemaaga sarnaseks ja mängime õigusriigiga nii nagu parasjagu tuju tuleb, siis võiks retooriliselt küsida, mille eest Ukraina õieti sõdib," sõnas Saar.

Kui põhiseadusega on kaua Eestis elanud välisriigi kodanikele antud õigus kohalikus kogukonnas kaasa rääkida, siis Saare sõnul peavad need õigused ka inimestele jääma.

"Koalitsiooni püsimine vast selle taha ei jää, seda enam, et oleme algusest peale öelnud selle koalitsiooni moodustamisel, et sellises koalitsioonis selline katse seaduseks ei saa," ütles Saar.

Saar lisas, et riigikogus läbivad sageli esimese lugemise eelnõud, millel pole mingit lootust saada seaduseks.

Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev ütles, et nende erakond on seda meelt, et tuleb selle eelnõu esimene lugemine lõpetada ja sellega tööd teha. "Meie selge veendumus on, et tänases julgeoleku olukorras Vene kodanike, Valgevene kodanike valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel on pigem julgeoleku risk," sõnas Võrklaev.

Võrklaeva sõnul vajab eelnõu kindlasti muutmist, sest senisel kujul jätab see hääleõigusest ilma kõikide kolmandate riikide näiteks USA kodanikud. Ta möönab, et ilmselt selles riigikogus eelnõu läbi ei lähe.

"Reformierakond täna on seda meelt, et sellega tuleb tegeleda järgmise koosseisu ajal, vajadusel võtta valimistel sellele mandaat," ütles Võrklaev.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on antud juhul tegu ühe elanikegrupi karistamisega ehk kollektiivse vastutusega, selline käitumine on omane totalitaarsetele riikidele. Kõlvarti sõnul annab plaanitav muudatus selge signaali, et ühte osa elanikest ei peeta ühiskonna väärikateks liikmeteks.

"Tekib küsimus, mis on meie ootus nende inimeste suhtes, kas me ütleme neile, et nad on potentsiaalsed vaenlased ja kui me selle sõnumi inimestele anname, siis vat see on julgeolekuoht," ütles Kõlvart.

Nii õiguskantsler Ülle Madise kui ka president Alar Karis on varasemalt öelnud, et tegu on põhiseadusega vastuolus oleva eelnõuga ning kui riigikogu selle vastu võtab, vaidlustab õiguskantsler selle riigikohtus.

Narvalanna: nad on ka inimesed

Narvas on alla poole valijatest Eesti kodanikud. Piirilinnas mittekodanike valimisõiguse ära võtmist entusiastlikult ei toetata.

"Kas nad pole siis inimesed? Kas Vene kodanik polegi inimene? Mille poolest erineb Vene kodanik Eesti kodanikust? Millegi poolest ei erine. Kui nad siin juba elavad. Mina elan siin 76 aastat, 6-aastasena toodi siia. Olen ma selles süüdi, et mind siia toodi? Ega ma jalgsi tulnud. Olen venemaalane, sündisin Venemaal. Pole vaja vastandamist," rääkis Ljubov, kellel on Eesti kodakondsus.

Eesti kodanik Ksenia ütles, et need inimesed, kes on Ukraina poolt ja toetavad
Eesti valikut, nendelt ei tohiks valimisõigust ära võtta. "Aga neilt, kes ei toeta,
tuleks vist ära võtta," ütles Ksenia.

Venemaa kodanik Vladimir ütles: "Meist pole eriti midagi sõltunud,
seepärast on mul, ausalt öeldes, ükstapuha."