Valimiskampaania hiiliv algus kiskus seekord kiiva. On täiesti võimalik mõista soovi piirata agressorriikide kodanike osalemist valimistel, aga tundub igas mõttes liig esitada eelnõu, millega keelatakse ka Suurbritannia, Islandi, Ameerika Ühendriikide, Norra, agressiooni käes kannatava Ukraina ja teiste kolmandate riikide kodanike hääletamine Eesti kohalike omavalitsuste valimistel.

Selle eelnõuga on kaasnenud ka elav arutelu. Miks ma viitasin valimiskampaaniale? Lihtsal põhjusel: nii president Alar Karis kui ka õiguskantsler Ülle Madise on viidanud põhiseaduse riivele. Kui soov valimisõigust piirata olnuks tõsine, oleks pidanud tulema välja põhiseaduse muutmise ettepanekuga. Nii polegi eelnõu tõsise näoga menetlemine seotud millegi muu kui lihtlabase propagandaga.

Politoloog Tõnis Saartsi arvates on hääleõiguse piiramisel pigem negatiivsed tagajärjed: "Niisiis, kui valmisõiguse tühistajad ei suuda meile ette manada realistlikku stsenaariumi, kuidas kohalikud volikogud lähevad putinlaste kätte, kui kohe midagi ette ei võeta, jäävad nende argumendid hõredaks. Minu hinnangul oleks diskussioon valmisõiguse kitsendamise osas olnud palju asjakohasem pronksiöö järel, mitte nüüd, mil vene kogukond on tänu Ukraina sõjale lõhenenud ning arvestatava putinlikku ühisrinde tekkimine on isegi kohalikul tasandil pehmelt öeldes ebatõenäoline."

Eesti Vabariigi president Alar Karis kinnitas tänavuse parlamendihooaja avanud kõnes: "Minu üldisem veendumus on, et isegi kriisiolukorras ei tohi hakata painutama õigusriiklust. Nii näiteks on keeruline toetada üleskutseid võtta mittekodanikelt kohalikel valimistel õigus valida, samuti pean vääraks suurte inimrühmade vastu kollektiivse usaldamatuse või nende märgistamise õhutamist."

Viimasena tsiteerin meie põhiseaduse loomisse olulise panuse andnud Jüri Adamsit: "Mõnel juhtumil on ehk õige inimeselt Eesti kodakondsus ära võtta, mõnel juhul Eestist välja saata või elamisluba tühistada. Niisuguste riigi reaktsioonide nimistusse võiks kuuluda ka kohaliku valimise õiguse äravõtmine. Ma ei kujuta ette, milliseid asju peaks olema sündinud, et tervetelt inimrühmadelt võetakse niisugune õigus kollektiivselt, aga toimepandud tegude, näiteks Eesti iseseisvuse või kaitsetahte nõrgestamisele suunatud tegevuste puhul võiks selle valimisõiguse individuaalne äravõtmine olla igati õiguspärane".

Kained ja analüüsivad hääled räägivad pigem kavandatava kolmandate riikide kodanike valimisõiguse piiramise vastu. Lisaks veel isiklik mõte. Algatust piirata valimisõigust on põhjendatud Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Mulle tundub, et need, kes menetletavat eelnõu valjusti kiidavad, ei usu Ukraina võitu. Nii nagu Mart Helme üsna sõja alguses riigikogu puldist uhkelt ennustas: "Ukrainaga on lõpetatud! Millest me räägime veel! Venelastel ei ole vajagi sinna tungida, nad võtavad selle riigi üle!"

Mina usun seevastu, et Eesti kohalike valimiste saabudes on Venemaa ammu lüüa saanud ja diktaator Vladimir Putin, kui ta veel elus on, varjab end Uurali mägede sügavuses pika laua all. Võib-olla ta veel ohkab omaette, et Ukrainas sain lüüa, Moskvast pidin põgenema, kuid vähemalt Eesti põhiseaduse autoriteeti mõjutasin. Kuhtuva impeeriumi pärast Eesti põhiseadusest kõrvale hiilides näitame eelkõige vähest usku Ukraina võitu ning kesist uhkust oma põhiseaduse üle.