Rektorid ütlesid, et kuigi ametlikult pole keegi veel kinnitanud tegevustoetuse 15-protsendilist tõusu, on ka nemad aru saanud, et alates järgmisest aastast see raha kõrgharidusse jõuab. Prioriteediks on tõsta selle raha abil õppejõudude palkasid, ütles Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm:

"Absoluutselt, sest need on kohutavalt maha jäänud elust. Ja õppejõudude palgad olid elust maha jäänud juba enne seda, kui inflatsiooniga hulluks läks."

Kui palju aga jätkub 15-protsendilisest tõusust tegelikult õppejõudude palkade kergitamiseks ajal, mil energia on kallis ja inflatsioon teeb oma töö, seda on praegu raske öelda. Tõdeda saab vaid seda, et arvutuslik baas 15 protsendi peale on muutunud.

"Aga me ei oska ka praegu öelda, et mis mahus see kujunevat olukorda hakkab lahendama, et aus vastus on, et me ei tea praegu, kuivõrd see siiski korvab meie probleemi. 15 protsenti neljal aastal ei ole kõrghariduse rahastamise lahendus," ütles Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.

Ka Kalm sõnas, et planeeritav tõus ei aita suures plaanis jõuda tasemele, kus kõrgharidus saab 1,5 protsenti SKP-st. Aga rohkem küsida ka ei oleks praegu saanud.

"Meie ju tulime oma 15 protsendiga oma arvutuste põhjalt välja enne, kui inflatsioon nii hulluks läks. Poole tee pealt hobuseid vahetada oleks muutnud meie sõnumi segaseks ja me oleksime muutunud veel rohkem haavatavaks. Et parem oli nagu järjekindlalt jääda selle ühe sõnumi juurde ja kui nüüd kõik tõele vastab, siis me oleme selle ka saavutanud," ütles Kalm.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles, et samas on 15-protsendine tõus aluseks, et ministeeriumiga edasi rääkida halduslepingutest.

"Me ei tea ka nüüd selle 15 protsendi arvutamise aluseid, mis on see n-ö baas, mille alusel see arvutatakse. Aga jah, selle 15 protsendi ütleme siis kõrghariduse rahastamise tõusu vajadus oli ennekõike ju tingitud sellest, et me suudaksime tõsta oma töötajate palkasid ja see on kindlasti prioriteet number üks."

Lisaks 15 protsendile on selleks aastaks lubatud ülikoolidele täiendavalt 10 miljonit eurot. Kas selle eest saab tõsta õppejõudude palkasid? Praeguse teadmise järgi on selleks aastaks lisanduvate summade eest seda Asseri sõnul raske planeerida.

"Ma ei tea nüüd täpset metoodikat, aga ma arvan, et ma ei eksi. Et meil on ülikoolides summaarselt arvestatud energiakandjateks natuke üle kümne miljoni euro. Ja teadaolevalt praegu seal see kate ei ole piisav, tekib energiakulude auk umbes üheksa miljoni euro ulatuses. Nii et kui küsida, mis selle kümne miljoniga saab, siis see suuresti läheks praeguse teadmise järgi samade energiakulude katteks."

Näiteks kunstiakadeemia energiakulud kasvavad ka seetõttu, et õppejõud ei jõua enam oma isiklikke ateljeesid pidada ja on tegevust koondamas EKA ruumidesse. Aga seda ei saa Kalmu sõnul neile ka pahaks panna, sest kõrgkooli nõue on, et õppejõud tegeleb lisaks õpetamisele ka teaduse või loometegevusega. Tehnikaülikoolil on aga pinda palju ja millestki loobuda või rendile anda on keeruline, sõnas Land.

Kõrgkoolide rektorid kohtuvad teisipäeva õhtul ka ministriga. Peamisteks teemadeks on ilmselt halduslepingute sõlmimise nimel läbirääkimine ja energiakandjate hinnatõusu problemaatika.