Peaminister Kaja Kallase sõnul on järgmise aasta eelarve põhimõtteliselt koos ning kinnitatakse valitsuses järgmisel nädalal. Kallase sõnul on eelarve prioriteediks riigikaitse-julgeolek, mis tähendab kaitsekulude suurenemist esmakordselt miljardi euroni.

Teiseks on panustamine inimestesse, kuhu alla mahuvad palgatõusud, toetused ja raha haridusse. Energiatoetuste kogumaht jääb siin umbes 200 miljoni euro kanti, palgatõusud võtavad eelarvest ligi 150 miljonit eurot. Kulud on eelarves tuludest selgelt suuremad.

"Me jääme 2,6-protsendilisse struktuursesse defitsiiti, mis on siiski parem, kui meil on olnud varem. Jah, tulud ja kulud meil tasakaalu ei saa, meil on tõesti kriisiolukord ja nende kulude katmiseks peame võtma laenu," lausus peaminister Kaja Kallas.      

Sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa sõnul sunnivad just suured kaitsekulud riiki laenema.

"Eelarves olev vaba raha läheb inimeste palkadesse, mis on väga oluline praegusel ajal, ja riigikaitsekulutusteks peab riik laenu võtma. Minu teadmise kohaselt on see summa vähemalt miljard eurot nelja aasta peale, kui mitte rohkem," ütles Läänemets

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on järgmise aasta laenuvajadus teada.

"Rahasse ümber arvutatuna on umbes 250 miljonit täiendavalt. Laen kasvab järgmistel aastatel samamoodi, see on seotud investeeringutega, aga on seotud ka sellega, et kulude tase järgmise nelja aasta jooksul püsib sellel tasemel, kuhu me praegu jõuame, sest meie kulud ja tulud ei ole järgmise nelja aasta jooksul tasakaalus," rääkis Pentus-Rosimannus.

Riigi võlakoormus tõuseb laenamise tõttu järgmisel aastal 18 protsendilt 19 protsendile SKP-st.  Aastaks 2026 jõuab võlakoormus 26 protsendini.