"Praegu oleme saavutanud esmase valmisoleku, et 6 kuni 12 tunni jooksul suudame ennast sünkroniseerida Mandri-Euroopa võrguga Leedu-Poola ühenduse kaudu," ütles Veskimägi reedel korraldatud pressikonverentsil.

Tema sõnul on Balti riigid teinud juba aastaid ettevalmistusi olukorraks, kus tuleb lahkuda ühisest elektrisüsteemist Venemaa ja Valgevenega (BRELL). Kõige olulisemana on praeguseks täielikult lõpetatud elektrikaubandus Venemaa ja Valgevenega, rääkis Veskimägi.

"Kui Vene süsteemihaldur peaks meid lahutama, siis ei teki ebabilanssi – oleme selle maandanud, hoiame Baltikumi suures plaanis tasakaalus Venemaa suhtes. Ei teki ohtu, et meie elektrisüsteem võiks seetõttu kustuda," rääkis ta. "Teiseks – me ei jääks iseseisvalt nädalateks talitlema, vaid 6 kuni 12 tunni jooksul sünkroniseerime ennast Mandri-Euroopa võrguga Leedu - Poola ühenduse kaudu."

Veskimägi rääkis ka, et lisaks tehnilistele ettevalmistustele, mis ei ole veel lõpuni jõudnud, on selleks paigas ka juriidiline raamistik.

Kolmandaks on tehtud ettevalmistusi ka selleks, et Poola - Rootsi ühenduse kaudu toetada meie võrku, märkis Eleringi juht.

"Kokkuvõttes on riskid kasvanud, aga me oleme astunud nende maandamiseks täiendavaid samme, tunneme, et oleme valmis ja saame sellega hakkama: kui peaks ka selline olukord juhtuma, siis tuled jäävad põlema ja kodud soojaks," kinnitas Veskimägi.

Tema sõnul on Vene elektrisüsteemist lahutamisega tegeletud juba alates 2010. aastast, kuigi veel üsna hiljuti oli sellele vastuhääli.

"Poliitiline konsensus selle üle, et Balti riigid sünkroniseerida Mandri-Euroopaga, tekkis alles 2019. aastal, kui kolme Balti riigi peaministrid ja Euroopa Komisjon sellele alla kirjutasid," rääkis Veskimägi. Tema hinnangul oleks Euroopa elektrivõrguga ühinemine sama oluline kui NATO-sse või Euroopa Liitu astumine.

Ehkki praeguseks on juba valmis mitmed riikidevahelised ühendused ning valminud on reservelektrijaamad, läheb täieliku valmisoleku saavutamiseks veel aastaid ning Venemaa võrgust desünkroniseerimine peaks kava kohaselt toimuma 2025. aasta lõpus.

Siiski on oht, et Venemaa võib Balti riigid varem oma võrgust lahutada, tõdes Veskimägi. Eriti suureks kasvab selline risk, kui Kaliningradi oblast saavutab võimekuse hoida iseseisvalt töös oma võrku ning sagedust, sest siis ei ohustaks neid enam ka see, kui Balti riigid lahutaksid Kaliningradi oma võrgust.

"Kindlasti on ohupilti arvestades risk täna suurem kui kunagi varem. Erakorraline eraldumine võib toimuda mistahes ajahetkel – igal minutil, kuna vahelduvvoolu ühenduste väljalülitamine Vene poolelt võtab mõne minuti," tõdes Veskimägi.

Veskimägi kinnitas, et kui praegu pakub sageduse hoidmise teenust Venemaa elektrivõrk, siis vajadusel suudaks ka Balti riigid ise seda juba praegu tagada, aga see tähendaks tarbijate jaoks suuri täiendavaid kulutusi.

"Meil on olemas täna Leedu ja Poola vahel siis võimekus sagedusala kiiresti vahetada. Meil on olemas Balti riikides piisavalt tootmisvõimsust, et sagedust hoida. Tõsi, see sageduse hoidmine siin veel mõnda aega on üsna kulukas, sest see tähendab seda, et me peame elektrijaamades pidevalt hoidma piltlikult tuld all ja kuna seda tuld hoitakse Lätis, Leedus all gaasi abil, siis on see üsna kulukas," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.

Lisaks elektri varustuskindlusele on suurened risk Narva elektrijaamade töökatkestuseks. Jaamade jahutusvesi tuleb Narva veehoidlast, mille tammi osad lüüsid kuuluvad Venemaale. Tatari sõnul suudavad aga jaamad töötada ka juhul, kui Vene pool veehulka vähendab.

"Me ei saa öelda, et probleemi absoluutselt ei ole. Aga meil on täna see teadmine, kui palju on võimalik Narva elektrijaamadest võimsust saada ka sellisel juhul, kui see veetase peaks kiiresti kukkuma," ütles Tatar.