Liive rõhutas "Ringvaates", et kui Venemaa lülitab Baltimaadesse tulevad liinid välja, siis automaatselt kohe ei juhtu meil midagi nii, et elekter kohe ära läheks.

"Lihtsalt riskid suurenevad, kuna elektrivõrgus tootmine ja tarbimine peab olema pidevalt tasakaalus ja selle tagamine on väiksemas süsteemis keerulisem," lisas Liive.

Liive rõhutas, et elektri katkemise risk on olemas iga päev sõltumata Venemaa otsustest. "Me oleme seda ka Eestis näinud, küll regionaalselt. See risk on alati olemas. Lihtsalt, kui me pole enam Vene süsteemis ja kui me veel ei ole ühendatud läbi Poola kogu Kesk- ja Lääne-Euroopa sagedussüsteemiga, siis lihtsalt risk oluliselt suureneb, et meil võib tekkida ootamatult katkestusi või ka planeeritud väljalülitamisi selleks, et tagada elektrisüsteemi stabiilsus."

Liive selgitas, et Vene süsteemist välja lülitades võib Eestis elektriga midagi juhtuda siis, kui meie võrgus toimub midagi ootamatut.

"Kas läheb üks suur liin välja, juhtub midagi Narva elektrijaamadega, mõni suur tarbija kukub välja. Elektrisüsteemis toimub alati midagi ootamatut, alati peavad olema reservid ja süsteemihaldurid tagavadki selle, et need reservid oleks piisavad ja kui me ei ole Vene süsteemis, siis meil reserve peab olema lihtsalt rohkem," rääkis ta.

Kui Venemaa lülitab Baltimaad oma süsteemist välja, siis tuleb Liive sõnul ette võtta mitu sammu.

"Ilmselt peab Elering Kiisa elektrijaama käima panema, et oleks kiiresti reguleeritav gaasielektrijaam valmis, ilmselt Lätis tuleb rohkem koormata ja suure tõenäosusega peab vaatama ka seda, kas kõik tarbijad saavad elektri kätte," selgitas ta.

Euroopa elektrisüsteemi ümberlülitumine on Liive sõnul väga kallis – üle Baltikumi on investeeringud kokku 1,5 miljardit eurot.

"Praktiliselt on vaja, et meil oleks rohkem seadmeid, millega on kiiresti võimalik sagedust muuta ehk kas tootmist suurendada või tarbimist vähendada, sest igal millisekundil peab olema tootmine-tarbimine tasakaalus," ütles ta.

Liive rääkis, et kuna Venemaa on energiat relvana kasutanud, siis ka Kaliningradi lahtiühendamine enda süsteemist võib olla meie hirmutamiseks. Samas on Venemaa Liive sõnul Kaliningradi eraldamiseks praegu ka praktiliselt valmis.

"Kui vaatame praktiliselt, siis Kaliningradi eraldamine on Venemaal praegu esimest korda võimalik. Tal on Kaliningradi ehitatud piisavalt gaasijaamu, sest Kaliningrad jääb ju toimima omaette saarena, kui meie hiljemalt 2025. aastal ühineme Euroopa sagedussüsteemiga. Teiselt poolt on ka see, et tänaseks on Venemaa ehitanud teisele poole Peipsit nii palju paralleelseid elektriliine, et kui ta Eesti välja lülitab oma süsteemist, siis Peterburis elekter enam ära ei lähe," selgitas ta.