"Ükski turuosaline ega tarbija ei tea, kes, kus ja kuidas teenust pakkuma ja LNG-d importima hakkab," ütles Talgre Postimehele.

Talgre kinnitusel ehitatakse Paldiski kai rekordkiirusel valmis, kuid kas saadakse ka töötav terminal, on praegu kaheldav. Segadus on Talgre sõnul tekkinud sellest, milline on gaasituru disain ja kuidas turg toimib.

"Kui üle kümne aasta on erasektorile selgitatud, et LNG-terminal on eraäri, kuhu riik ehk võrguoperaator ei peaks sekkuma, ning nii Euroopa kui ka kohalikul tasandil vastavaid seadusi vastu võetud, siis viimase kuue kuuga on nii Eesti kui ka Soome riigid keeranud senised põhimõtted pea peale," lausus Talgre.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles esmaspäeva hommikul "Terevisioonis" Talgre seisukohta kommenteerides, et viimane peaks gaasituru osalisena ise sellele küsimusele vastama, mitte küsimusi esitama.

"Eleringi vastutus on selge piiritletud. Elering ehitab toru. Meie oleme oma töödega graafikutes, 30-ndaks novembriks oleme valmis. Küsimus on õigustatud, aga Talgre peab sellele ise vastama. Mäletatavasti oli kevadel suur poleemika, kes mida teeb. Elering soovis, et me lahendame ise kogu probleemi alates terminali rajamisest kuni tarneahelate loomiseni. Siis erasektor ütles, et riik ei pea sekkuma. Täna tulla tagasi jutuga, et me lubasime ise lahendada, aga miks nüüd riik ei lahenda? Nad peaksid ise gaasituru osalisena sellele vastama, mitte neid küsimusi esitama," sõnas Veskimägi.

ERR on varem kirjutanud, ent Paldiski LNG terminal koosneb kolmest osast – sadamast, Eleringi toruühendusest Balticconnectoriga ja laevast. Alexela ja Infortar vastutavad kai ja sadamarajatiste valmimise eest. Kevadel leppisid Eesti ja Soome kokku, et laev tuleb esimesena sinna, kus terminal valmis saab.