"Kui näiteks pannakse piiripunktides osaliselt liiklus kinni Vene poole pealt, mobilisatsiooniealised mehed piiripunktidesse liikuda ei saa, meie piirkonnas, näiteks Pihkvas ja Peterburis, toimuvad massilised mobiliseerimised, millest inimesed soovivad kõrvale hoida, siis on tõenäoline ka see, et surve suureneb," ütles Belitšev ERR-ile.

Beltiševi sõnul sõltub palju ka sellest, kas Vene Föderatsioon toob piiri äärde suuremad ressursid, et tõkestada ebaseaduslikku piiriületust või mobilisatsiooniealiste inimeste lahkumist.

"Tegureid on palju, aga on tõenäoline, et juhul kui üks või teine tegur nendest peaks realiseeruma, siis surve piirile suureneb," sõnas Belitšev.

Belitšev rääkis ka seda, et esimesed juhtumid on ka juba olnud. "Narva-Jõesuu juures tuli inimene üle Narva lahe ja pärast tabamist ütles, et ta ei saa Venemaale tagasi minna mobilisatsioonihirmu tõttu," sõnas ta.

Belitševi sõnul on Eestil suureneva rändesurve tekkides olemas ka vastavad plaanid.

"Me oleme seda päris pika aja jooksul juba harjutanud. Meil on olemas massilise sisserände jaoks hädaolukorra lahendamise plaanid. Meil on olemas rakenduskavad, mis lähevad väga detaili ka juba koos meie koostööpartneritega. Ja nüüd erinevate õppuste raames, ka hiljutise suurõppuse Müür raames, oleme harjutanud erinevate elementide lahendamist," rääkis Belitšev.

"Kui valmis me oleme, sõltub alati sellest, kui suured on need vood. Ja tuleb arvestada seda ka, et kui Eesti satub massilise sisserändesurve alla, siis edukas kriisi lahendamine tähendab seda, et kogu riik pingutab selle nimel, et kriis saaks lahendatud," lisas ta veel.