Sikkut rääkis "Ringvaates", et sõda on puudutanud Ukrainas kõiki, kuid sealne ühiskond toimib. "Sealne kaubanduskoja president ütles, et ukrainlased on iseorganiseeruv rahvas, nii et neil ühiskondlikud struktuurid isegi sõjaolukorras kõik toimivad, aga vahel on tuge vaja," ütles Sikkut.

"Kui bussid on rindele saadetud, siis lapsed peavad kuidagi kooli saama. Eesti poolt kolm bussi andsime kohapeal üle, üheksa sõidab veel sinna. Tulevikus on veel neid tulemas. Selliseid väikesi samme, mis võimaldavad seal inimeste igapäevaelu parandada, on ka kogu aeg vaja teha," lisas ta.

Eesti on võtnud ülesandeks rajada Žõtomõri oblastisse Ovrutši linna lasteaed ning taastada Malõni linnas purustatud sild.

Sikkut selgitas, et praegu on ukrainlastel vaja palju abi talveks valmisolekul. "Talv tuleb, me teame hästi, mida see tähendab. Et kodud oleks köetud, et oleks aknad ees, see on vältimatult vajalik. Samuti lapsed käivad ikkagi koolis ja lasteaias ja inimesed käivad tööl, kellel võimalik, nii et samamoodi igasugused ühiskondlikud asutused ja töökohad on need, mille olme peab olema talvetingimustele vastav," rääkis ta.

Sikkut tõdes, et Eestil ei ole raha, ehitusmaterjale ega inimtööjõudu, et Ukrainat üles ehitada või talvekindlaks teha. Samas saab Eesti olla esimene, kes näitab eeskuju mõne projektiga, sest paljude riikide poliitikud ja näiteks ettevõtjad ei julge Ukrainasse kohapealegi minna.

"Aga tulebki näidata ja Eestil on võimalik näidata, et, jah, saab kohale tulla, saab kohalike inimestega kokku saada, nende vajadusi uurida, silmaga näha purustusi, saab konkreetselt aknaid, lasteaedu, sildu aidata parandada, üles ehitada, rekonstrueerida. Keegi peab seda teed rajama – see on ukrainlaste jaoks tähtis, et me seal oleme – ja luua kindlustunne, et saab teha, et tulge teised riigid ka, kellel on rohkem ressursse," rääkis minister.

Samuti Ukrainas Žõtomõri oblasti ülesehitamise võimalusi vaatamas käinud Nordeconi juhatuse liige Priit Luman ütles, et Ukrainas on ehituseks vajalikke masinaid ja töötajaid ning nad on juba ise hakanud ülesehitustöödega pihta. Luman lisas, et kuigi ka töömehi ja masinaid on Ukrainas vaja, siis kõige rohkem on tarvis neil raha.

"Taastamine võtab aastaid aega, aga hea, kui me suudaksime Westiga silla ja lasteaia tööle saada ja näidata maailmale, et see on võimalik," sõnas Luman.