Visiidi esimesel päeval külastas Reinsalu Žõtomõri oblastit, millele Eesti Ukraina ülesehitustöödel keskendub. Tänavu taastab Eesti Žõtomõri oblastis Ovrutšis asuva lasteaia, millele välisminister ka nurgakivi asetas.

Ühtlasi andis Reinsalu Žõtomõri oblastis asuvale Behhõ külale üle kaks Raplamaa vabatahtlike päästjate annetatud tuletõrjeautot ja -varustust.

Reinsalu ütles, et Eesti jätkab Ukraina toetamist nii kaua kui vaja ning Ukraina vajaduste järgi.

Lisaks Žõtomõri oblastile keskendub Eesti vägivalla käes kannatanud naiste ja laste olukorra leevendamisele.

Reinsalu ütles, et tema esimene visiit välisministrina toimub Ukrainasse, et näidata austust ukrainlaste tugevusele ja meelekindlusele.

"Tänaseks on Ukraina Venemaa õigustamatu ja julma sõja tõttu kaitsnud 160 päeva oma vabadust ja suveräänsust ning väärtusi, mida hindame," ütles Reinsalu.

Kokku on Eesti riik ja inimesed andnud Ukrainale humanitaarabi ligi 20 miljoni euro ulatuses ja kaitseabi ligi 245 miljoni euro ulatuses, mis on kolmandik Eesti aastasest kaitse-eelarvest. Eestisse on sõja eest varjunud üle 48 000 ukrainlase, mis on ligi 3,7 protsenti Eesti rahvaarvust.

Reinsalu rõhutas, et lisaks Ukraina ülesehitamise toetamisele peab rahvusvaheline kogukond töötama selle nimel, et Venemaa vastutaks Ukrainas toime pandu eest.

"Oleme püsivalt hoidnud tugevat joont Venemaa isoleerimisel rahvusvahelisel areenil, kuid see ei ole enam piisav. Meil on moraalne kohustus võtta vastutusele sõja- ja agressioonikurjategijad. Sellest sõltub reeglitel põhineva maailmakorra tõsiseltvõetavus," sõnas Reinsalu.

Ta lisas, et Eesti on koos samameelsete riikidega valmistamas ette ka uusi ettepanekuid Venemaale sanktsioonide, sealhulgas täiendavate reisipiirangute kehtestamiseks.