Justiitsministeerium teatas, et plaanid ulatuvad registriandmete kättesaadavaks tegemisest kaugemale. Praegu võimaldab riik e-äriregistri teenuseid kasutada tasuta sellisel kujul, nagu need juba olemas on, ütles Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Rivo Reitmann.

"Tegemist on esimese sammuga avaandmete teekaardil. Järgmises etapis vaatame üle, millised on ettevõtjate vajadused ja mida uute teenuste loomisel lisaks soovitakse. Samuti tahame muuta info leidmise e-äriregistri portaalis mugavamaks."

Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul aitab andmete tasuta kättesaadavaks tegemine ettevõtlussektorit läbipaistvamaks ja innovaatilisemaks muuta.

 "Läbipaistev ettevõtluskeskkond tähendab, et tarbija teab, kelle teenuseid ja tooteid ta tarbib, ning ettevõtjad saavad ärisidemeid luues uurida koostööpartneri tausta. Majanduse läbipaistvus on kogu ühiskonna huvides," sõnas Danilson-Järg.

Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Pille Lehise sõnul ei pea siiski muretsema, et andmed nüüd liigselt avalikuks saavad. Avaandmete taaskasutamisel peab ettevõtja samuti järgima andmekaitse põhimõtteid, sõnas Lehis. Näiteks uute andmepõhiste teenuste arendamisel tuleb iga täiendava andmetöötluse puhul veenduda, et teenusepakkujal on õigus andmeid selle jaoks kasutada.

Oma andmete õigsuse eest e-äriregistris saab igaüks ise hea seista. "Soovitame inimestel üle vaadata, ega äriühingu kontaktidena pole registrisse antud hoopis isiklikke kontaktandmeid – telefoninumbrit, e-posti aadressi või kodust aadressi –, mille avalikuks tulemist ei soovita," andis Lehis nõu.

Ainsana jääb päringutasu kehtima mittetulundusühingute avalike toimikute dokumentide puhul, sest need võivad sisaldada eriliiki isikuandmeid, mille taaskasutamisel kehtivad piirangud.