Vainola sõnul on reedel avalikustatud universaalteenuse tootmishind ajutine ning Enefit Power jätkab protsessiga, et konkurentsiamet kooskõlastaks nende soovitud hinna ehk 18,18 senti kWh eest.

Enefit Poweri ja konkurentsiameti vahel olid erimeelsused ning amet ei pidanud ettevõtte esitatud hinda ja kasumimarginaali põhjendatuks, ütles konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haab.

"Konkurentsiamet kaasas rahanduseksperdi, kes ütles, mis on mõistlik tulunorm. Meie hinnangul peaks müügikasum olema olema 25 protsenti madalam, kui Enefit Power hindab," lausus Haab.

Vainola märkis, et kuivõrd seadus jätab võimaluse hinnataotluse protsessiga edasi minna, siis seda ka tehakse ning novembriks loodetakse jõuda uue lahenduseni. Konkurentsiamet peab igal juhul uue hinna kinnitama. "Me jätkuvalt küsime 18 senti. See on tootja hind, mis katab kulud," märkis Vainola.

Universaalteenuse hinna sisse on arvestatud tegevuskulud, investeeringud, CO2 kulu ja mõistlik ärikasum. Suurima osa, ligi 55 protsenti, moodustab hinnast CO2 kvoodi hind.

Haab märkis, et CO2 hind on kvooditurul viimasel ajal langenud 90 eurolt 60 eurole, kuid hind on väga liikuv ning kui see peaks jälle muutuma, muutub ka universaalteenuse tootmishind.

Vainola sõnul tõstavadki tootmishinna nende jaoks kõrgeks CO2 tasu ning keskkonnatasud. Tänavu kaheksa kuuga on Enefit Power tasunud riigile makse pea 440 miljonit eurot, sealhulgas CO2 tasu 350 miljonit eurot. "Tootja omahinnast moodustavad 75 protsenti muutuvkulud, millest suurim osa on CO2-l. Taotletud omahinnas on meie tegevuskulud veidi üle viie protsendi," ütles Vainola.

CO2 suurele osakaalule elektri hinnas juhtis tähelepanu ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan, kelle sõnul ei ole Eesti Euroopa CO2 hinna ohjeldamiseks piisavalt liitlasi leidnud, et süsteemi muutma hakata.

Konkurentsiameti kehtestatud tootmishinnale, 15 sendile kWh eest, lisandub tarbija jaoks käibemaks, elektrimüüja marginaal ja mõistlik kasum, mis teeks hinnaks 18–19 senti kWh eest. Sellest aga läheb maha energiakompensatsiooni meede, mis viib elektri hinnalt viis senti kilovatt-tunnilt. Seega selle talvel on oodata universaalteenuse tarbijale hinda 13–14 senti kilovatt-tunnist.

13 elektrimüüjat hakkab teenust osutama

Kodutarbija universaalteenusega liitumiseks ise midagi suurt tegema ei pea ning kuigi universaalteenusega liitumise ettepanekuid hakkavad tarbijad ettevõtetelt saama tõenäoliselt toimuma 7. ja 8. novembril, siis elektrimüüjad on lubanud, et saavad arvestust tagantjärele teha ehk elektriarvel kajastub liitumine ikkagi 1. oktoobri seisuga, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude juht Rein Vaks.

Universaalteenuse osutajast elektrimüüjal on kohustus pakkuda kodutarbijale universaalteenusega elektrienergiat, kui tema tarbija senine elektripakett on kallim kui universaalteenuse hind.

Ministeeriumile on universaalteenuse osutamise soovist praeguseks teada andnud järgmised elektrimüüjad: Eesti Energia AS, AS Eesti Gaas, AS Alexela, Elektrum Eesti OÜ, TS Energia OÜ, Saku Maja OÜ, AS Elveso, Ramsi Turvas AS, Electric Terminal OÜ, Sagro Elekter OÜ, Alexela Energia Teenused AS, 220 Energia OÜ, Scener OÜ ja Veerenni Jaotusvõrk OÜ.

Kui tarbija otsustab oma seniselt paketilt minna üle universaalteenusele, ei saa elektrimüüja küsida 30. septembrini 2023. aastani tarbijalt leppetrahvi. Universaalteenus kehtib neli aastat, kuid tarbija võib soovi korral väljuda sellest ka varem.

Universaalteenusega saavad vabatahtlikult liituda kõik eratarbijad ja korteriühistud.

Järvani sõnul tegutsetakse selle nimel, et novembrist saaksid universaalteenusega liituda ka mikro- ja väikeettevõtjad. Selleks on vaja saada riigiabi luba Euroopa Komisjonilt, Järvani sõnul ei tohiks loa saamisega probleeme tekkida.

Põhjalikuma ülevaate universaalteenuse detailidest saab kodutarbija spetsiaalselt veebilehelt.